Olari17
Mis seal ikka, täna on juba laupäeva õhtu, homne päev möödub kindlasti linnutiivul ja esmaspäeval peab enda tagumiku voodist ebaõiglaselt vara ülesse ajama. Mõnesmõttes tahaks juba kooli, näha neid, keda pole sellel aastal näinud, olla pidevalt tegevuses ja luua mälestusi.
Vaheajaga olen olnud äärmiselt rahul, pidevalt on olnud siia-sinna minemist ja tegemist. Kõik toimingud on olin enamasti mõistuse piires ning olen rahul, et ma olen rahul.
Hetkel küll on asjad käest läinud ja olen haige, kuid kes meist poleks? No, see kes pole, küll sa ka jääd, sest niiii paljud vaevlevad palaviku ja nohu käes. Ma ei lase ennast heidutada ja küll see jamps ka nüüd ükspäev möödub.
Kuna ma tõbine ning ma pole ainukene ja reedel pidi toimuma Olari sünnipäev oli mul niivõrd kurb talle öelda, et ma ei saagi tulla. Paljud ei saanud. Südametunnists on mul selline nagu ta on ja see piinas mind terve päeva. Üritasin mõtteid kõrvale saades valmistades ahjus kana ja megahead praekartulid kastmega. Sünnipäeva mõtted keerlesid ikka peas.
Lõpuks kui olin otsutanud täiesti kindlalt koju jääda reede õhtuks, tahtis mu südametunnistus mind lihtsalt ära süüa, niiet mul ei jäänudki muud üle kui vanematega rääkida. Oma sõnaosavuse ja kutsika näoga olin juba järgmisel hetkel pesemas ja meiki nöole panemas ja juba järgmisel hetkel seiklesime issiga Assakul.
Nii hea oli Olari nägu näha, kui ta mind nägi. Ta oleks vist saanud eluaeg mulle seda ninaalla hõõruda, et ma ta sünnipäeval ei käinud. Nüüd vot, mõelgu midagi paremat välja.
Kõik oli väga tore, inimesed olid toredad ja suhtlesin kõigi selllistega kellega poleks vist elusees juttu teinud. Olen rahul. Kõne oli ka tore, ma ei tea kas keegi sellest aru küll sai, aga mina, Ken ja Merten oleme rahul. Olari peab nüüd skeemi ka raami panema, muidu ma solvun.
Kell 12 olin mu vanemad mulle kenasti järgi tulnud ja istusime Laura ja Mariega autosse, mille klaasid pärast 1minutilist sõitu udukogud olid. Marie ei saanud kuni Laura mahaminemiseni vist aru, kus me oleme ja ma palusin jumalat, et ta üle terve auto naerma ei hakkks, kuigi me kõik pidime haigelt vaeva nägema, et normaalselt käituda. Mul vanematel oli küll lõbus vähemalt.
Kodus passisin ikkagi kella 4-5 üleval ja öösel praktiliselt üldse magada ei saanud. Pea- ja seljavalud sundisid mitu korda käimas valuvaigisteid võtmas.
Terve tänase päeva olengi lihtsalt olesklenu. Pärast hommikusööki jäin kolmeks tunniks veel magama, küpsetasin pirukaid ja aegajal neelan valuvaigisteid, sest pea lihtsalt kohutavalt lõhub otsas. Kohutav ja ma isegi ei tea miks?!
Lisaks sellele on mu kõigetibumal tibul sünnipäev! :)
PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, GRISTEL!!!! :*
Vaheajaga olen olnud äärmiselt rahul, pidevalt on olnud siia-sinna minemist ja tegemist. Kõik toimingud on olin enamasti mõistuse piires ning olen rahul, et ma olen rahul.
Hetkel küll on asjad käest läinud ja olen haige, kuid kes meist poleks? No, see kes pole, küll sa ka jääd, sest niiii paljud vaevlevad palaviku ja nohu käes. Ma ei lase ennast heidutada ja küll see jamps ka nüüd ükspäev möödub.
Kuna ma tõbine ning ma pole ainukene ja reedel pidi toimuma Olari sünnipäev oli mul niivõrd kurb talle öelda, et ma ei saagi tulla. Paljud ei saanud. Südametunnists on mul selline nagu ta on ja see piinas mind terve päeva. Üritasin mõtteid kõrvale saades valmistades ahjus kana ja megahead praekartulid kastmega. Sünnipäeva mõtted keerlesid ikka peas.
Lõpuks kui olin otsutanud täiesti kindlalt koju jääda reede õhtuks, tahtis mu südametunnistus mind lihtsalt ära süüa, niiet mul ei jäänudki muud üle kui vanematega rääkida. Oma sõnaosavuse ja kutsika näoga olin juba järgmisel hetkel pesemas ja meiki nöole panemas ja juba järgmisel hetkel seiklesime issiga Assakul.
Nii hea oli Olari nägu näha, kui ta mind nägi. Ta oleks vist saanud eluaeg mulle seda ninaalla hõõruda, et ma ta sünnipäeval ei käinud. Nüüd vot, mõelgu midagi paremat välja.
Kõik oli väga tore, inimesed olid toredad ja suhtlesin kõigi selllistega kellega poleks vist elusees juttu teinud. Olen rahul. Kõne oli ka tore, ma ei tea kas keegi sellest aru küll sai, aga mina, Ken ja Merten oleme rahul. Olari peab nüüd skeemi ka raami panema, muidu ma solvun.
Kell 12 olin mu vanemad mulle kenasti järgi tulnud ja istusime Laura ja Mariega autosse, mille klaasid pärast 1minutilist sõitu udukogud olid. Marie ei saanud kuni Laura mahaminemiseni vist aru, kus me oleme ja ma palusin jumalat, et ta üle terve auto naerma ei hakkks, kuigi me kõik pidime haigelt vaeva nägema, et normaalselt käituda. Mul vanematel oli küll lõbus vähemalt.
Kodus passisin ikkagi kella 4-5 üleval ja öösel praktiliselt üldse magada ei saanud. Pea- ja seljavalud sundisid mitu korda käimas valuvaigisteid võtmas.
Terve tänase päeva olengi lihtsalt olesklenu. Pärast hommikusööki jäin kolmeks tunniks veel magama, küpsetasin pirukaid ja aegajal neelan valuvaigisteid, sest pea lihtsalt kohutavalt lõhub otsas. Kohutav ja ma isegi ei tea miks?!
Lisaks sellele on mu kõigetibumal tibul sünnipäev! :)
PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, GRISTEL!!!! :*
PS: niutsub, kraabib & nurub välja..
10:42 AM // Out of the darkness and into the sun
Normal | bold | Italic | Underline | Link