Oh, miks küll, miks küll aeg nii kiiresti läheb? Üheltpoolt on see muidugi hea, sest nii jõuavad jõulud, sünnipäev ja suvi kiiremini kätte, aga teisalt - ma ei jõua üldse midagi ära teha!
Kahekümne neljast tunnist päevas jääb ilmselgelt väheks, sest iga päev ma vajan vähemalt 7-8 tunnist iluund.
Muidugi kool võtab oma aja päevast. Isegi vahetunnid mööduvad niiii kiiresti, et kõige lihtsamaidki asju ei jõua ära teha. Pärast kooli polegi vist ammu kohe otsejoones koju tulnud ja ausaltöeldes igatsen seda aega, kus polnud niipalju kohusutsi. Aga ei, ma ei virise, sest vähemalt ei saa igavuse üle kurta ja mulle meeldib olla mingilmääral aktiivne koguaeg. Lihtsalt natuuukene rohkem aega võiks olla, siis jõuaks veelrohkemgi tehtud. Probleem ongi siis selles,et aega on vähe, tegemisi aga palju.
Esmaspäev oli üli pika aja mõnus päev. 5 tundi ja pärast seda otsejoones koju. Oeh, mõtlesin et oioi, nii palju asju, mida muidu ei jõua, saab nüüd ära tehtud, aga võta näpust. Sõin kõhu täis ja oiiiiii kui hea unu tulin ja magasin ikka päeva maha. Aga niii sosssu ja hea oli magada.
Igaljuhul kool on üldse see nädal kerge olnud. Teisipäeval olin 2 tundi eesti keele olümpiaadil, mis osutuks pigem meedia olümpiaadiks. Pärast seda muidugi ei viitsinud tundidesse minna ja läksime Sofiga tööle. Tegime üle nelja tunni tööd, terve aja kastsime bešeesid sulatatud šokolaadi sisse. Njämmii.. Ma hakkan vist enda rannafiguuri kuba kaotama, jaaa jõulud on veel ees. Agaaaaa, keda huvitab?:D Tegelt on nii, et ma reaalselt ei saa üle tundest, et ma olen nagu päkapikk töö juures (googledasin just sõna "päkapikk" ja leidsin vikist, et vabalajal nad hoolitsevad metsloomade eest, hahaha, niinunnnnu, ma ei teadnudki, et mu vanematel selline salajane hobi on?!:D:D). See on täiega naljakas, aga nagu tõsiselt ma tunnen end nii. Jõulud tulekul, ja kõik teevad usinasti tööd jaaa me Sofiga pakime kas piparkooke või teeme maiustusi juskui headele lastele ja lisaaaaks sellele on tööjuures veel üks naine, kes on täpselt Jõuluvana naise moodi. Lihtsalt gaaaad, ma tunnen end tegelt ka päkapikuna :(
Igaljuhul pärast magusat tööpäeva koju ja kolmapäeval kooli. Pärast tunde läksime klassiõdedega taaskasutus keskusesse riideid sorteerima, mida saaksime kasutada enda moeshowl 11-dike päeval. Ma vist ei hakka pikalt seletama, mida see moeshow endast kujutab, sest kellelgi pole aimugi ja nädala pärast on juba vist kogu üritus? Igastahes poisitele ei sobinud praktilsielt ükski asi, mida me pooleteise tunni jooksul tolmus, mustuses ja pimedas sorteerisime. Kahju, aga tegelikult oli tore vahelduseks olla koos klassiõdedega, kellega igapäevaselt üldse ei suhtle.
Neljapäeval tegime Sofiga maailma kõige toredama tripi, maailma kõige paremasse kohta, maailma kõige õigemalt ajal. Igaljuhul jah, igatsesingi juba midagi UUT, hah :D
Ok, pärast tunniajalist Sofiga trippimist läksin trenni, kus meid oli ainult 4 (!!!!!!). Uskumatu, et meid vahepeal oli üle 20ne ja nüüd hakkavad järjest kõikalt ära hüppama . Okei, saan aru, paljudel oli see koori kontsert ja paljud haiged, aga loodetavasti järgmistel kordadel on meid vähemalt 10, et saaks normaalselt mängida.
Sellegipoolest on meil supertreener niiiet mingit laisklemist ja lällutamist polnud ja ma pole vist kunagi niiiiiläbi olonud trennis kui seekord. Isegi jõusaali ei jaksanud minna (ok, tegelt ma tahtsin kindlalt bussile jõuda jaaa põlv hakkas ka nalja tegema).
Muidugi ma sain ikka piisavalt trippida, sest mul tuli meelde, et issi on ujumas ja ma saaksin temaga veel kiiremini koju ja mul vaja jõuda ujula juurde. Kuna trollid läksid suht ninaeest ära, kõndisin ühe peatuse jala ja siis läksin mignise meeeeeletu ringiga, mingite majade kõrvalt ja tagant ja vahelt ja mingise 7540 kilomeetrise teekonnaga lõpuks ujulani. Oeh, ma tegin ikka tõsiselt pika maa, aga tegelt oli hea jalutada, ainult süda läks pahaks.
Reedel oli jälle hea päev, 4 tundi koolis, mis tegelt venisid ja venisid aga oli tore. Siiis trippisin Prismasse ja sain kohe juuksuri aja. Igaljuhul algul oli megašhokk mis soengu lõikas, aga väikse omatuuninguga mulle meeeeeldib. Tukk mingi veits hullub, kui pesemast tulnud ja lokki läheb, aga sirgendaja on nüüdest teine parim sõber. Tegelt alati olnud.
Pärast juuksurit trippisin koju, tegime emmega hiinakat, sõime, ma tegin perele sushit ja siis sõime ja siiiiis ma suht ei mäleta mis ma veel tegin. Igaljuhul rahulik ja vaikne ja mõnus reede.
Ja täna, laupäeval oli vastik varajane äratus kell 1o. Sõitsime maale, kus ma polnud nii ammu käinud. Tegelt ma võin kõlada kui snoob vms, aga mule hullult meeldib tegelt perega aega veeta. Lihtsalt alati saab nalja ja on tore ühesõnaga, ja nii peabki.
Jõudsime maale, vanemad võtsid vanaema peale ja läksid poodi, ma jäin üksi, ihuüksi maale. Tegelt suht kõhe oli alguses, aga võtsin enda sõbra, fotoka ja läksin veits trippima. Väike fotomatk :D wtf. Igaljuhul käisin mereääres, seal oli ikka suht hirmus vahepeal, sest läheduses pole ju ühtegi hingelist, aga vahepeal oli hääli kosta, aga seda selleopärast et mingi üleüle järgmise taluga on jõgi suht ühenduses ja vesi kannab häält edasi ja midaiganes :D Igatahes tegin pilte ja hingasin väga värsket õhku ja lihtsalt vahepeal peatusin ja olin täielikus vaikuses, kõrvadel hakkas nagu jsukui valus, sest lihtsalt niiiiii vaikne oli. Tegelt, kui on midagi, mida ma kardan, siis oleksi see vaikus. Esiteks on jube mitte midagi kuulda ja teiseks on liiiiiga kriipi olla vaikuses ja siiis järsku ühtäkki mingit heli kuulda, haige.
Kaua ei viitsind õues olla ja läksin tuppa. Lükkasin selga emme vana suuuure kampsiku, ahjupealt võetud soojad villased sokid ja viskasin pliidi alla veel paar halgu ja niiiiiiiiiii hea oli olla. Hakkasin siis geograafiat tegema ja siiiiis läks kriipiks. No ma teadsin, et mingiaeg pidid naabrid ka tulema ja Kristiina pidi meie juurde tulema niikauaks kuni nad endajuures toad soojaks kütavad, agaaa siis järsku oli mingi hull kolin naabrite poolel, aga Kristiinat polnud tulnud, ühtegi autot ma ei näinud ja ma lihtsalt värisesin. Ja keegi nagu ikka käis teises toas ja siis kolistas ja siis ma rahustasin end mõttega, et okei, vana maja, et järelikult on tuul vms, vaatama nagu ka ei julgenud minna. Keerasin raadiot valjemaks ja tegin geograafiat.
Hiljem tuli välja, et need olid ikkagi naabrid olnud, tänu jumalale.
Siiiiis sõime perega, lõpetasin geograafia ja õppisin issiga seda veits ja siiis sõime kooki ja jõime kohvi ja jutustasime sugulastega jaaaa siis tulime tulema.
Aaaaa, kuidas ma võisin unustada. Vanaema tegi mulle megaaaaaaaaaaaaaaaaanunnnnu tumerooosa salli, sellise täiiiega paksu ja siiis samasugused rooosad kindad jaaaaaaaaa sääärised on tegemisel. Gad, luvin neid asju hullult juba.
Igaljuhul asjalood on nii, et homme lähen Laulasmaale ja siis on juba õhtu ja siis juba esmaspäev ja siis lähen tööle ja teisipäeval nähtavasti trenni ja kolmapäeval vist kinno .. ja isssand, PALUN, KAS KEEGI TAHAB MULLE AEGA JUURDE ANDA????????

Aaa, ma vist unustasin eelmises sissekandeks mainida, et eelmine nädal sain teada, et sain meie kooli loodusfotode konkursil 1-2 koha. Vipiiii, uhke tunne on :)


PS: nii tuim, nii aktiivne, nii uued sõbrad, nii mitte kedagi.

Oh, miks küll, miks küll aeg nii kiiresti läheb? Üheltpoolt on see muidugi hea, sest nii jõuavad jõulud, sünnipäev ja suvi kiiremini kätte, aga teisalt - ma ei jõua üldse midagi ära teha!
Kahekümne neljast tunnist päevas jääb ilmselgelt väheks, sest iga päev ma vajan vähemalt 7-8 tunnist iluund.
Muidugi kool võtab oma aja päevast. Isegi vahetunnid mööduvad niiii kiiresti, et kõige lihtsamaidki asju ei jõua ära teha. Pärast kooli polegi vist ammu kohe otsejoones koju tulnud ja ausaltöeldes igatsen seda aega, kus polnud niipalju kohusutsi. Aga ei, ma ei virise, sest vähemalt ei saa igavuse üle kurta ja mulle meeldib olla mingilmääral aktiivne koguaeg. Lihtsalt natuuukene rohkem aega võiks olla, siis jõuaks veelrohkemgi tehtud. Probleem ongi siis selles,et aega on vähe, tegemisi aga palju.
Esmaspäev oli üli pika aja mõnus päev. 5 tundi ja pärast seda otsejoones koju. Oeh, mõtlesin et oioi, nii palju asju, mida muidu ei jõua, saab nüüd ära tehtud, aga võta näpust. Sõin kõhu täis ja oiiiiii kui hea unu tulin ja magasin ikka päeva maha. Aga niii sosssu ja hea oli magada.
Igaljuhul kool on üldse see nädal kerge olnud. Teisipäeval olin 2 tundi eesti keele olümpiaadil, mis osutuks pigem meedia olümpiaadiks. Pärast seda muidugi ei viitsinud tundidesse minna ja läksime Sofiga tööle. Tegime üle nelja tunni tööd, terve aja kastsime bešeesid sulatatud šokolaadi sisse. Njämmii.. Ma hakkan vist enda rannafiguuri kuba kaotama, jaaa jõulud on veel ees. Agaaaaa, keda huvitab?:D Tegelt on nii, et ma reaalselt ei saa üle tundest, et ma olen nagu päkapikk töö juures (googledasin just sõna "päkapikk" ja leidsin vikist, et vabalajal nad hoolitsevad metsloomade eest, hahaha, niinunnnnu, ma ei teadnudki, et mu vanematel selline salajane hobi on?!:D:D). See on täiega naljakas, aga nagu tõsiselt ma tunnen end nii. Jõulud tulekul, ja kõik teevad usinasti tööd jaaa me Sofiga pakime kas piparkooke või teeme maiustusi juskui headele lastele ja lisaaaaks sellele on tööjuures veel üks naine, kes on täpselt Jõuluvana naise moodi. Lihtsalt gaaaad, ma tunnen end tegelt ka päkapikuna :(
Igaljuhul pärast magusat tööpäeva koju ja kolmapäeval kooli. Pärast tunde läksime klassiõdedega taaskasutus keskusesse riideid sorteerima, mida saaksime kasutada enda moeshowl 11-dike päeval. Ma vist ei hakka pikalt seletama, mida see moeshow endast kujutab, sest kellelgi pole aimugi ja nädala pärast on juba vist kogu üritus? Igastahes poisitele ei sobinud praktilsielt ükski asi, mida me pooleteise tunni jooksul tolmus, mustuses ja pimedas sorteerisime. Kahju, aga tegelikult oli tore vahelduseks olla koos klassiõdedega, kellega igapäevaselt üldse ei suhtle.
Neljapäeval tegime Sofiga maailma kõige toredama tripi, maailma kõige paremasse kohta, maailma kõige õigemalt ajal. Igaljuhul jah, igatsesingi juba midagi UUT, hah :D
Ok, pärast tunniajalist Sofiga trippimist läksin trenni, kus meid oli ainult 4 (!!!!!!). Uskumatu, et meid vahepeal oli üle 20ne ja nüüd hakkavad järjest kõikalt ära hüppama . Okei, saan aru, paljudel oli see koori kontsert ja paljud haiged, aga loodetavasti järgmistel kordadel on meid vähemalt 10, et saaks normaalselt mängida.
Sellegipoolest on meil supertreener niiiet mingit laisklemist ja lällutamist polnud ja ma pole vist kunagi niiiiiläbi olonud trennis kui seekord. Isegi jõusaali ei jaksanud minna (ok, tegelt ma tahtsin kindlalt bussile jõuda jaaa põlv hakkas ka nalja tegema).
Muidugi ma sain ikka piisavalt trippida, sest mul tuli meelde, et issi on ujumas ja ma saaksin temaga veel kiiremini koju ja mul vaja jõuda ujula juurde. Kuna trollid läksid suht ninaeest ära, kõndisin ühe peatuse jala ja siis läksin mignise meeeeeletu ringiga, mingite majade kõrvalt ja tagant ja vahelt ja mingise 7540 kilomeetrise teekonnaga lõpuks ujulani. Oeh, ma tegin ikka tõsiselt pika maa, aga tegelt oli hea jalutada, ainult süda läks pahaks.
Reedel oli jälle hea päev, 4 tundi koolis, mis tegelt venisid ja venisid aga oli tore. Siiis trippisin Prismasse ja sain kohe juuksuri aja. Igaljuhul algul oli megašhokk mis soengu lõikas, aga väikse omatuuninguga mulle meeeeeldib. Tukk mingi veits hullub, kui pesemast tulnud ja lokki läheb, aga sirgendaja on nüüdest teine parim sõber. Tegelt alati olnud.
Pärast juuksurit trippisin koju, tegime emmega hiinakat, sõime, ma tegin perele sushit ja siis sõime ja siiiiis ma suht ei mäleta mis ma veel tegin. Igaljuhul rahulik ja vaikne ja mõnus reede.
Ja täna, laupäeval oli vastik varajane äratus kell 1o. Sõitsime maale, kus ma polnud nii ammu käinud. Tegelt ma võin kõlada kui snoob vms, aga mule hullult meeldib tegelt perega aega veeta. Lihtsalt alati saab nalja ja on tore ühesõnaga, ja nii peabki.
Jõudsime maale, vanemad võtsid vanaema peale ja läksid poodi, ma jäin üksi, ihuüksi maale. Tegelt suht kõhe oli alguses, aga võtsin enda sõbra, fotoka ja läksin veits trippima. Väike fotomatk :D wtf. Igaljuhul käisin mereääres, seal oli ikka suht hirmus vahepeal, sest läheduses pole ju ühtegi hingelist, aga vahepeal oli hääli kosta, aga seda selleopärast et mingi üleüle järgmise taluga on jõgi suht ühenduses ja vesi kannab häält edasi ja midaiganes :D Igatahes tegin pilte ja hingasin väga värsket õhku ja lihtsalt vahepeal peatusin ja olin täielikus vaikuses, kõrvadel hakkas nagu jsukui valus, sest lihtsalt niiiiii vaikne oli. Tegelt, kui on midagi, mida ma kardan, siis oleksi see vaikus. Esiteks on jube mitte midagi kuulda ja teiseks on liiiiiga kriipi olla vaikuses ja siiis järsku ühtäkki mingit heli kuulda, haige.
Kaua ei viitsind õues olla ja läksin tuppa. Lükkasin selga emme vana suuuure kampsiku, ahjupealt võetud soojad villased sokid ja viskasin pliidi alla veel paar halgu ja niiiiiiiiiii hea oli olla. Hakkasin siis geograafiat tegema ja siiiiis läks kriipiks. No ma teadsin, et mingiaeg pidid naabrid ka tulema ja Kristiina pidi meie juurde tulema niikauaks kuni nad endajuures toad soojaks kütavad, agaaa siis järsku oli mingi hull kolin naabrite poolel, aga Kristiinat polnud tulnud, ühtegi autot ma ei näinud ja ma lihtsalt värisesin. Ja keegi nagu ikka käis teises toas ja siis kolistas ja siis ma rahustasin end mõttega, et okei, vana maja, et järelikult on tuul vms, vaatama nagu ka ei julgenud minna. Keerasin raadiot valjemaks ja tegin geograafiat.
Hiljem tuli välja, et need olid ikkagi naabrid olnud, tänu jumalale.
Siiiiis sõime perega, lõpetasin geograafia ja õppisin issiga seda veits ja siiis sõime kooki ja jõime kohvi ja jutustasime sugulastega jaaaa siis tulime tulema.
Aaaaa, kuidas ma võisin unustada. Vanaema tegi mulle megaaaaaaaaaaaaaaaaanunnnnu tumerooosa salli, sellise täiiiega paksu ja siiis samasugused rooosad kindad jaaaaaaaaa sääärised on tegemisel. Gad, luvin neid asju hullult juba.
Igaljuhul asjalood on nii, et homme lähen Laulasmaale ja siis on juba õhtu ja siis juba esmaspäev ja siis lähen tööle ja teisipäeval nähtavasti trenni ja kolmapäeval vist kinno .. ja isssand, PALUN, KAS KEEGI TAHAB MULLE AEGA JUURDE ANDA????????

Aaa, ma vist unustasin eelmises sissekandeks mainida, et eelmine nädal sain teada, et sain meie kooli loodusfotode konkursil 1-2 koha. Vipiiii, uhke tunne on :)


PS: nii tuim, nii aktiivne, nii uued sõbrad, nii mitte kedagi.

{ Though it’s not easy to tell you goodbye }

♥ Aile
♥ Ann-Christiin
♥ Ann-Christiin&Joanna
♥ Avely
♥ Brita
♥ Brita2
♥ Gristel
♥ Haldi
♥ Joanna
♥ Jürgen
♥ Kairi
♥ Keit
♥ Kerlin
♥ Kristin
♥ Lyn
♥ Maarja
♥ Marie
♥ Marleen
♥ Merilin
♥ Sofja
♥ Triin