breakaway

Nothing lasts forever so live it up, drink it down, laugh it off, avoid the bullshit, take chances & never have regrets, because at one point, everything you did was exactly what you wanted
...........................................................................................................................

kiirekiirekiiire

Kõik kuupäevad kalendris on pastaga ülekirjutatud tegemistst ja olemistest.
Esmaspäeval mõnusad 3 lebo tundi koolis, bioloogia järeltöö Kirstoga ja siis tööle. Tööl olin üksinda, Sofi haige. 4 tundi mässasin küpsistega ja shokolaadiga ja seeee töö on suht niceee. Meeldib, :)
Igaljuhul 4 tundi tööd, koju ja magama vist siiis.
Teisipäeval mõnusad 4 tundi koolis jällegi. Jooksin siis põhimõtteliselt sõna otseses mõttes tööle, 2 tundi jälle nunnusid küpsisied ja beseesid ning shokolaadi ning siis jälle jooksuga kooli tagasi - trenni. Selle aasta viimane trenn ja kohe üldse ei saanud puududa. Nii hea, nii mõnus ja nii tore oli. Arliga rääkides veendusin, et tõesti, võrkpallist ei saa loobuda, isegi mu haige selg ei suuda seda peatada.
Trenn läbi, jooksuga kuskile Õismäele, kus ma seekord ei pidanudki seiklema ja koju.
Kolmapäeval trippisime hommikul Gleniga kahekesi kooli. Tema vingumisetõttu pidime šolnokis mingi sada tundi ootama mingit muud trolli, sest nr 2talle ei sobinud juu. Selle aja jooksul õppisin teda ümber hindama ja rääkisime täiega lambistel teemadel. Nooo, palju ma olen poistega juukselõikustest ja juuksurist või juuste värvimisest rääkinud? Hm, ei meenu väga, vbla väga pealiskaudselt, aga Gleniga see teema ei tahtnudki lõppeda. No, igaljuhul külm, tore hommik.
Koolipäeva keskel oli kultuuritaip, tänu Liiale püsib meie Banaan üldse pinnal. Tegelt on vahva, isegi vastas võistkonnast tehakse silma, niiet miksmitte milleski sellisest osa võtta eks;)
Pärast kooli liikusime Britaga linna. Siilis nägime kuidas üks jalakäija autoalla jäi. No, kõigepealt kuulsime muidugi hullllu matsu, ma mõtlesin, et kui avarii pole, siis sai küll keegi surma. Aga siis läks asi väga segaseks, sest see tüüp vist kes matsu autolt sai (keegi rääkis, et ta lendas üle kapoti vms) oli juba jalul.. ahh see oli megasegane kõik, aga päris tükk aega süda tagus meeletult. :S
Igaljuhul liikusime Britaga Kristiinesse, Briiizu shoppas endale veits asju ja siis tuli Merten, kellega kahekesi liikusime kuskile raamatukokku. Veits seiklesime, jõudsime CCplazasse, ostsime piletid ja läksime virru aega surnuks lööma.
Lõpuks kui filmini oli veits aega avastasime, et meil kõhud tühjad. Sööma ei jõudnud, mis tähendas, et kinos ostsime komme (viimase kommi sõin just 2 h tagasi:D) ja mingi liiiitrised joogid ja popcorni. Ühesõnaga ma surin filmi ajal.
Meie tore filmike, 2012 kestis armsalt 3 tundi ja pärast esimest tundi hakkas megakülm. Aga tegelt, ma ei virise, sest film meeldis ja seltskond oli heaaa :)
Hiljem liikusime trollile, Merten kallis sõitis mõlemast enda peatusest mööda ja saatis mind veits. Nunnu:)
Jõudsin koju, naabri juurde korra, koju ja jälle naabri juurde. Tegi mulle akrobaatika kava valmis ja tutvustas seda veits, niiet võimlesime kell kümme õhtul.
Magama ja neljapäev.
Uued ained tunniplaanis - meedia. Natukene pettusin, tegelt ma ei teagi mida ma õieti ootan sellelt kallakult üldse, agaaa eks loodame, et keegi suudab mind veel üllatada. Tegelt sain paar kasulikku näpunäidetki, kuid tund iseenesest venis ja venis ja oli igav noh.
Pärast koolipäeva nillisime Britaga paar tundi veel koolis, täiustasime lehte ja üritasime mõelda veel viimast lugu. Siis paar maitsvat suutäit ja siiis leht trükki.
Paar tunnikest voltimist ja printimist ning jõulud 2009 Objektiiviga said valmis. Hea tunne.
Koju ja reede.
Väsimus oli hommikul oioioi kui suur. Esimest äratust emme poolt ei kuulnudki ja lõpuks magasingi sisse. Jooksuga ja kiiruga jõudsin kooli, ruttu teatasin valjuhääldist et uus koolileht ilmunud ja järgnevad vahetunnid olid sisustatud selle müümisega.
Tegelt kõik möödus vägagi hästi niiet päeva lõpuks polnud lehti vägapalju alles jäänud. Muidugi inimesed vist juba vihkavad mind, sest ma suutsin kõigile parajalt pinda käia ikka, aga ma sain hakkama ka täiesti lambiste inimeste ära moosimisega, niiet nad lõpuks ostsidki lehe. Hha, osav:D
Igaljuhul kõik vahetunnid olid täis tegutsemist ja pärast kooli oli ainukene mõte- KOJU, KOJU, MAGAMA, MAGAMA. Kuid ei, Sofiga tööle.
Sai jälle mõnus 4,5 tundi tööd rabatud, aga ei tegelt sai nalja ka. Väikesed apsust 35 grammiga me siinkohal ei rääägi, kuid pakkisime vist ära üle saja 300 grammist piparkoogi pakki, keekse ja tegime muid asju kah. Ühesõnaga tööd jagub.
Meie jõuluvana maailma on lisandunud uus tüüp (praktikant in da hood). Igaljuhul nüüd on VEEL ROHKEM tunne, et oleks jusktui päkapikk, sest ta on selline valges, rooosa põllega ja sellise suuure valge mütsiga - hulllult nunnu. Noh, päkapikk :(
Igaljuhul õhtul jõudsin koju ja mingiaeg surusin enda toa ukse peale sildi "ÄRA SEGA JA LASE MAGADA!" niiiet sain mõnusalt üheni hommikul magada ja välja puhata ennast.
Päeval panime emmega jõuluasju välja, tegin tortillasid ja otsutasin lõpuks end Britaga kinno vedada, mida ma nii kaua olen lubanud.
Käisime Noorkuud vaatamas jaa oo emm gee, kui seks see Jacob on. Noooo mingepekki.:D Igaljuhul jah, tore filmikene.
Sain siis väikse tripiga koju tuldud. Pidin mingi 2 km Kakumäelt kõmpima, vahepeal oli hullllult pime ja hirmus. Tegelt hirmus oli koguaeg ja niiii külm on õues. No gad, ma ametlikult vihkan talve juba vist.
Igaljuhul nüüd ma olen ka kokkukukkumise äärepeal ja lähen unusse. Homme lähme trenniga uisutama ja siis peaks kingitused ära ostma ja kuraaat peaks nimekirja tegema asjadest mida kõike vaja osta ja teha on.
Ainukene lohutus - kolm päeva ning siis kaks ja pool nädalat puhkust. Milline õnnistus.


PS: kus sa oled

1:57 PM  //  Out of the darkness and into the sun


Normal | bold | Italic | Underline | Link