Oijaa, aeg läheb ikka tohutu kiirusega ja pole jõudnudki ammu midagi kirja panna. Esmaspäeva hommikul kellahelinat kuuldes olin ka täielikus segaduses ja ei suutnud jõuda järeldusele, kus ma olen ja mis ma tegema pean. Uskumatu oli mõelda, et nädalaajaline puhkus on juba seljataha jäänud ja nüüd ootab ees jälle 8-nädalane koolitee. Ja tänaseks on möödas juba kolm päeva ning aeg ei mõtlegi peatuda. Parem ma peatun ise korraks ja ehk saan vähekenegi kirja pandud muljeid vaheajast.
Esmaspäeval tegime Kristini, Siimu, Krisi ja Karliga kinotuuri. Oeh, nende kuttidega on ikka uskumatult naljakas alati. Film oli ka hea ja vahepeal olin naerukate kätte kergelt lämbumas. Andsin endast parima ja õnneks olen elus. Aaa. film oli "Inetu tõde". Ma nüüd ei oska öelda, mida uskuda ja mida mitte. Eks ta mingilmääral ole tõsi, et meeste süda on veits allpool, kui meil, naistel. Kristoga arutasime ka sellel teemal ja noh, läks pikaks vaidluseks ja me ei jõudnudki otsesele lahendusele, sest see kõik nii suhteline. Muidugi me tüdrukud, pole ka pühakud ja alati ei mõtle armastusele kui sellisele, vaid mingilmääral oleme ka ärakasutajad ja enda huvide peal väljas. Kes siis meist ei tahaks, et endal ikka kõige parem oleks? Igaljuhul on tõde inetu või siis nende tagamaad.
Niisiis, muutusin natukene filosoofliseks, niiet pöördume tagasi vaheaja juurde. Teisipäeval paisitis ilm olevat nii nagu ta oli ja sain Mari-Liisiga kokkulepitud, et lähen talle külla. Pole ju teabmis ajast ammu koos pikalt ja laialt jutustatud ja oi, kuidas ma seda igatsesin. Sõitsin sinna, käisin korra poest läbi ja tegime endale väikesed kokteilid. Jäätis, shokolaad ja blue curacao. Niiii maitsev. Rääkisime, rääkisime ja rääkisime. Aeg (!!) jällegi möödus niii kiirelt ja õhtu jõudis kätte ja tulin koju. Suuremat midagi ei toimunudki.
Kolmapäeval lasin terve päeva tühja ja nautisin igat sekundit sellest.
Neljapäeval lasin ka suht tühja. Päeval muutus tuju eriti sitaks niiet suundusin üksinda linna. Nagunii oli plaanis laagri jaoks natukene süüa osta ja sain ka paari odava hilbu võrra rikkamaks. Vähemalt oli päev sellega kohe päästetud.
Koju jõudes õmblesin veits (!!!!!!!!!!!) Ojaa. pole vaja minestada, paari lihtsama võttega saan minagi hakkama, kuigi ma tean, et mu vanematel on ilmselgelt hing kinni sel ajal, kuni nad kuulevad, et õmblusmasin töötab. Issi juba ükspäev ütles, et raudselt, kui mina õmblusmasinat kasutan on järgmine päev sellega hooramaja lahti. Ma ju suudan kõik ära lõhkuda.
Igaljuhul õhtul kadus jälle igasugune tuju, sest pakkimine osutus ääretult igavaks ja masendavaks tegevuseks. Olin juba kõik asjad (endameelest muidugi) väikesesse kotti saanud pressida, kui tuli meelde, et oi, saunalina, sirgendaja, pesemisasjad, tennised ja paljud muud olulised asjad on puudu ju. Lõppudelõpuks, pidin need kõik asjad ikkagi pressssima suurde kotti. Seegi oli põhimõtteliselt lõhkemas, sest toidumoon võttis ka palju ruumi.
Kell oli juba kümme saamas ja und polnud, kuigi olin äratuskella juba 6.30-ks (!!!!!) valmis pannud. Kristin siis tuli lagedale enda plaaniga, et ta tahab minna Kalle juurde Suurupisse istumisele. Ja mis te arvate, kas ma suudan sellistele asjadele vastu panna? No ja kui Kristin mainib, et Ossu tuleb ka, kas ma siis jätan minemata? Hm, let me think. Siin pole midagi mõeldagi tegelt. Rääkisin vanematega, sain enda sõnaosavusega asjad selgeks ja ema mainis, et kell 1 oleksin kodus. Kerge värksendus riiete ja meigiga ning jalutasin juba Kristini juurde, kust ta megaäge ema ja tädi meid ära viisid.
Kalle maja oli ikka hiiglaslik. 3 korrust vist ja kõik ülikena. Igaljuhul kohal olid alguses Siim, Hans, Ossu, Karl, Kalle, Martin ja Mammu. Martin ja Karl läksid viimase juurde sööma. Me jäime alguses niisama kööki istuma, aga siis liikusime ülesse, ksu oli lihtsalt megakülm. Kuulasime muusikat, anekdoote, poiste karaoket ja panime vessi ülesse. Karl ja Martin tulid millalgi tagasi, Mammu läks ära ja Kalle jäi magama. Niisiis me piibutasime ja olime ja kolisime vannituppa, sest seal oli soojem ja piiibutasime jälle ja räägiti juttu ja klatšiti (enamus olid kutid eks!!!!!) ja kell oli juba mingi 3. Proovisime tükkaega taksosid saada, aga tulutult, niiet lõpuks tuli Gert meile järgi ja poole 4ks olin kodus. Sain paar tunnikest magada ja ärkasin juba.
Issi viis bussijaama, ootasin Brita ära, ostsime piletid ja sõit Tartusse algas. Seadsime ennast tagumistesse pinkidesse, rääkisime enda jutud ära, mis vahepeal kõik juhtunud on ja tegime mingise tunniajalise uinaku.
Tartusse jõudsime oodatust varem ja käisime Taskus vetsus. Hhaha, seal oli muidugi sajandi nali. Istusin siis rahulikult, Brita kõrvalkabiinis ja järsku kuulen, et Brita küsib mult "mis peeretad?". Ma mõtelsin, et mv, Brita, ma ei peeretanud, ta mingi, et jajajaja?!!!! ja siis ma näen, et minust kõrvalkabiinis on veel üks inimene. Tra, ma mõtlesin, et ma lämbun naerukate kätte ära ja kukun sellelt potilt alla. See isik kõrvalt, see kes ilmselgelt enda gaase välja lasi, kuulis vist meie jutuajamist ja lahkus ülimalt kiiresti vetsust. Oijaa, selle üle sai veel terve laagri aja naerda.
Niisiis, Tartus polnud meil palju aega, ostsime juba järgmised piletid suunaga Lähtesse ja bussipeatuses oli juba hulk noori, kelle ühine suund oli ilmselgelt lehelaagrisse.
Lähte Ühisgümnaasiumisse jõudes oli mudiugi üllatus suur, kui nägime sedavõrd palju rahvast. Brita muidugi alguses põdes, et oleme raudselt ainult meie kahekesi, aga EI.
Panime enda asjad magalasse nr 3 (klassiruum siiski) ja läksime ennast registreeruma, millele järgnes siis hiljem aulas väikene üldtutvustus ja üldgruppidesse jagamine. Mina olin siis SININE ja nr 3. Pärast aula teemat liikusime enda üldgruppidega klassiruumidesse, kus tegime mõndasid tutvumismänge ja meie grupijuhid, kelleks olid mul Sander Sõõrumaa (!!!!!!!) ja Ilmar, tegid ülevaate peamistest zanritest lehes, millele ka järgmiste päevade jooksul, keegi tahaks rohkem tähelepanu pöörata. Mina tahtsin siis keskenduda rohkem arvamusloole, valikus olid muidu veel olemuslugu ja uudis.
Siis oli lõunasöök, mis nagu iga teinegi söögikord oli ääääääääääärmiselt maitsev ja toidurohke. lihtsalt kohtuav, kuidas süüa sai.
Pärast sööki ei antud armu ning liikusime kõik siis enda teemagruppidesse (mina ja brita siis arvamusloo juurde). Tegelt asi polnud üldse hull, sest kõik juhendajad olid üliõpilased ja nooored ja aktiivsed, niiet pool ajast (kolmest ja poolest tunnist, mille ajal seekorne loeng oli) mängisime me mänge. Mudugi tegime veel väitlust ja arutasime tähtsaimaid punkte arvamusloo juures. Pärast seda sai jälle süüa ja pärast järjekordset täisõgimist oli meile külla tulnud kuulus külalilne - Ken Saan. Vaevalt et ta nüüd nii kuulus on, aga arvan, et kui näete, siis midagi tuttavat tuleb ette. Igaljuhul see tüüp on suht omamoodi. Ta libises ühelt teemalt teisele, okei tegelt see teemaüleminek oli suht järsk ja ta jutust oli võimatu aru saada, aga ta on selline teistsugune ja parim osa mis temast meelde jäi oli "Tuleb raamidest välja asjutuda!". Nii ongi.
Pärast Keni tuli meelelahutuslik osa, kus toimus väike orienteerumine enda üldgruppidega koolimajas. Pigem see oli erinevates klassiruumides ülesannete täitmine. Ühes klassiruumis pidin suus megasuuuuurt küpsist keerutama. Ohissand, sain 11 ringi 30sekiga tehtud, ja lõualuu jäi täitsa paika. Järgnevas klassis pidi kujutama keskealisi lehmi keskerakonna valimisreklaamis vms.. jnejne. Nalja sai.
Pärast seda hmm.. pidime enda ühe grupiliikme totaalselt ära muutma. Meie ühest tüdrukust sai neeger-geto-räppar, selline bling-bling. Teistest gruppidest, kes tehti beibeks, kes geiks, kes koolinohikuks ja kes rokkariks - fantaasia oli kõigil olemas.
Ja kui see kohustuslik osa lõppes oli disko (loe: FEIL), sest kõige rahvarohkemal hetkel, vallutas tantsupõrandat u 7 inimest. Palju õnne tantsupepudele ja niipalju siis "eesti mees on tantsulõvi"st. Igaljuhul rahvas oli tuim, igaüks tegi seda mis ta tegi. Käisime Britaga veel poes, Tiinaga nurgataga ja siis nillisime niisama. Tiksusime kuskil kella poole 4jani vist.
Hommikul äratus pool 9, pessu, mis oli ülifeil, kuna pidi minema teise majja, ja korraga sai pesta ainult 2 tk jaaaaa pesemiseks oli mõeldud ainult 30 minutit. Igaljuhul, kiirpesu ja õnneks polnud meid palju, kes tahtsid hommikul pessu minna.
Käisime söömas ja liikusime enda teemagruppi. Valmistusime natukene ette enda uueks külaliseks ja siis liikusime aulasse, kus kuulasime järgnevad kaks tundi Priit Pulleritsu megaaaägedat loengut (?!). Oijaa, seda kõike oleksi võinud kuulama jääda, lihtsalt see mees oskab kõigest nii pikalt ja siduvalt rääkida, et külmavärinad käivad üle.
Pikk jutt, HEA JUTT kuulatud liikusime jällegi hm.. üldgruppi vist?! Jah, rahu ei antud ja tempo oli peal. Aga ei, gruppides olek oli eriti vaba. Kõik me istusime ja arutasime ja olime ja mängisime mänge ja jälle rääkisime. Seekord mõtlesime välja teemasid, millest me ise võiksime kirjutada ja hiljem saaks parematest lugudest kokku panna laagrilehe. Ma sain siis endale ülesandeks kirjutada arvamuslugu laagri üldkorraldusest. Teemad käes, sööma ja siis oli 3 tundi umbes aega kirjtuamiseks.
Viskasin ennast magamiskotti, shokolaad kõrvale ja üritasin siis midagi kirja saada. Oi kui raske oli alustada ja noh, kõik 70 laagrilist olid kirjutama pandud ja kellel oli mingine uurimus vaja läbiviia ja jälle tuldi küsitlema, niiet põhimõtteliselt terve enda ajast ma ei suutnudki midagi reaalset kirja panna. Kui mingi 4 lehte oli lihtsalt täis soditud ja poolikuid lõike täis, liikusin arvutiklassi, kus põhimõtteliselt viimase poole tunniga tegin enda loo valmis.
Pärast seda oli kõigil jsukui koorem langenud ja õhtune programm võis jälle alata. Saime seekord ülesandeks etendada mingit saadet, meie teemaks oli "Eesti otsib superstaari" ja minu rolliks oli youtubest videosid käima ja kinni panna. Hihi, aktiivne tüdruk olen.
Lõppkokkuvõttes oli meie esitus megafeil. Aga õnneks suutsid teised grupid enda Dr. House ja Saladuste kangelasest möbliarmastajaga terve saali naerma panna.
Niiiisiis, kui see ka läbi sai, või tegelt mul kronoloogia nüüd paigast ära, liikusime mingiaeg välja osadega. Tunneli lõpp ja nnoh niisama. Mõtlesime siis Britaga, et poh, lähme jalutama je ostame poest nätsu. Poes käidud hakkasime tagasi liikuma ja poe ees vedeles mingi pudel, ma siis lükkasin seda jalaga ja vaatan, normaalne, seal midagi sees. Millegipärast tõstsin selle ülesse ja näen, oioi LV, ja mis kõige parem TÄIESTI KINNI. Minepekki, me pidime Britaga esmalt naerukrambid saama ja siis kontrollisime mingi paar mintsa, kas see tõesti täiesti kinni ja kui olime veendunud, et JAH, siis pistsin selle põue ja panine plehkat. Peitsime enda salapõõsasse selle, ja tuju oli OI KUI HEA.
Toimus veel teiste koolide kooliehtede vaatamine ja "Laulud tähtedega", kust sain ühe laulu minagi ära arvatud, seda muidugi sellepärast, et esimene sõna oli TISKRE (Tiskre elamurajoonis töötab minu sõber oioioi ... FEKALIST, FEKALIST). Selline tore Meie Mehe laul. Igaljuhul siis lasime juba Britaga kergelt drinke alla ja pärast jällegi sellist kohustuslikku programmi kui juhendajad olid ka juba pubisse liikunud kogunesime mingise rahvaga meie tuppa ja siis ilmus välja veel kuttide viin ja lõpuks me istusime seal ja jõime ja kuulasime mussi ja ma ei mäletagi mida me kõike tegime.
Aaaa. siis klappisime jälle rahasid ja toodi ka kolmas viin, mida pidime lahendama ploomimahlaga. Midagi mitte väga head. Kelll oli ka juba vaikselt mingi 5 tiksunud ja hakkasime magama jääma. Ega ruumi palju polnud, mina ja Jürgen pidime mahtuma ühele madratsile ja ühe padjaga. Tegelt mahtusime hästi, sest me olime ju suht lähedal üksteisele. No seeselleks eks. Vahepeal oli natukene ruumi, kui Brita kobis Jaani pehmele madratsile, aga sellest tuli mingi draama ja Jaan sai pahaseks ja blabalbaaa, tüüp solvus ja läks kuskile minema, alles öösel julges magama tagasi tulla.
Igaljuhul hakkasime magama jääma, mis oli suht võimatu, sest koguaeg vilgutati tuledega ja oodati Jaani tagasi ja siis osad ikka rääkisid ja siis noh Brita mölises minu ja Jürgeniga, sest ta oli meile ilmselget liiga ligidal ja käskis meil eraldi tuba võtta. Lõppude lõpuks sai magama jäädud ja oi kui hea uni oli, oioi kui hea ja nii soe ja nii mitte üksik ja noh nii hea öö.
Hommikul oli mudiugi rämedalt rõve olla. Pärast sööki järgnesid valikloengud. Jäin enda esimesse loengusse hiljaks ja läksin klassi, tüüp andis mulle siis paberi teemaga "KUIDAS PANNA.. head pealkirja". Vaatasin seda ja istusin Jürgeni kõrvale. Mingi 10 mintsa pärast sosistab Jürgen mulle "Meie, või see tüüp on praegu vales loengus" Ja siiiis mulle koitis, et ma olin ju registreerinud ennast Meedia pahupooltesse. Õnneks saime need asjad lõpuks klaaritud ja saime enda õiget loengut ja vähekene kuulata.
Teine loeng oli välisajakirjandusest, mis oli ääääääääääääärmiselt igav. Oleks veel igavam olnud, kui poleks olnud Jürgenit, kes torkis pidevalt, Vaikot, kes niisama on ülimuhe ja üht tüüpi kes üritas varjata, et magab.
Loeng läbi, üldgruppidesse ja kõik said seljapeale A4 paberid, kuhu hakkasid teised kirjutama midagi, mis sinust meelde jäi. Oi, vot see on äge värk! Sealt saab nii positiivse ning meeldejääva kogemuse. Oeh, ma hoian eluaeg seda paberit vist alles.
Igaljuhul pärast ringisiblimist ja asjade kokkupakkimist oli viimane söögikord ja siis kogunesime veel viimast korda aulasse, kus premeeriti parimaid. Mina sain ka premeeritud, sest minu lugu avalikustati laagrilehes, mis on ääääääääääääretult äge, sest jah, see on mida ma tegelikult kohe alguses tahtsin ja ka sain. Eesmärk sooritatud.
Saime veel veits nänni ja raamatuid ja asju ning siis oligi aeg head aega öelda ja bussile suunduda.
Bussiga siis sõitsime kambakesi Tartusse, kus oli 5 mintsa aega Tallinna bussile istuda ja kahe ja poole tunnine sõit algas. Buss oli täis ja pidin istuma mingi suvakaga. Üritasin magada, sest väsimus oli kohutav, aga ei suutnud. Väljas läks pimedaks ja Tallinn jõudis iga hetkega lähmele ja kuskil kella 6-ks olingi vist juba kodus.
Oeh, mis siis tegelikult selle laagri kokkuvõtteks öelda. Esiteks ma ei kahetse mitttte sõrmeotsaski, et ma sinna läksin, ma sain sealt kohutavalt palju positiivseid elamusi ning vajalikke näpunäiteid tulevikuks. Teiseks seiklused, seiklused, seiklused - ma lihtsalt ei suuda nendele vastu panna ju. Kolmandaks mainiks ära tutvused, mis sealt saab. Ja neljandaks, kui kellelgi avaneb võimalus sellest või näites raadiolaagrist osa võtta, siis ärge kahelge!!!

http://www.meediaklubi.ee/files/Ilmarine.pdf Meie laagrileht, laafime võib aega võtta ja kui hästi otsid, leiad minu jutukese ka ülesse. Väike vihje : KÕIK ON ENAM-VÄHEM KORRAS.


Päikest ja seiklusi teile!!!

Ja ärge unustage, et aeg läheb sedavõrd kiiresti, et varsti on suvi!!!!!!!!!! :)


PS: kõik on hästi, silmadest sisendub ajju midagi muud ja naiivsus on tagasi.

Oijaa, aeg läheb ikka tohutu kiirusega ja pole jõudnudki ammu midagi kirja panna. Esmaspäeva hommikul kellahelinat kuuldes olin ka täielikus segaduses ja ei suutnud jõuda järeldusele, kus ma olen ja mis ma tegema pean. Uskumatu oli mõelda, et nädalaajaline puhkus on juba seljataha jäänud ja nüüd ootab ees jälle 8-nädalane koolitee. Ja tänaseks on möödas juba kolm päeva ning aeg ei mõtlegi peatuda. Parem ma peatun ise korraks ja ehk saan vähekenegi kirja pandud muljeid vaheajast.
Esmaspäeval tegime Kristini, Siimu, Krisi ja Karliga kinotuuri. Oeh, nende kuttidega on ikka uskumatult naljakas alati. Film oli ka hea ja vahepeal olin naerukate kätte kergelt lämbumas. Andsin endast parima ja õnneks olen elus. Aaa. film oli "Inetu tõde". Ma nüüd ei oska öelda, mida uskuda ja mida mitte. Eks ta mingilmääral ole tõsi, et meeste süda on veits allpool, kui meil, naistel. Kristoga arutasime ka sellel teemal ja noh, läks pikaks vaidluseks ja me ei jõudnudki otsesele lahendusele, sest see kõik nii suhteline. Muidugi me tüdrukud, pole ka pühakud ja alati ei mõtle armastusele kui sellisele, vaid mingilmääral oleme ka ärakasutajad ja enda huvide peal väljas. Kes siis meist ei tahaks, et endal ikka kõige parem oleks? Igaljuhul on tõde inetu või siis nende tagamaad.
Niisiis, muutusin natukene filosoofliseks, niiet pöördume tagasi vaheaja juurde. Teisipäeval paisitis ilm olevat nii nagu ta oli ja sain Mari-Liisiga kokkulepitud, et lähen talle külla. Pole ju teabmis ajast ammu koos pikalt ja laialt jutustatud ja oi, kuidas ma seda igatsesin. Sõitsin sinna, käisin korra poest läbi ja tegime endale väikesed kokteilid. Jäätis, shokolaad ja blue curacao. Niiii maitsev. Rääkisime, rääkisime ja rääkisime. Aeg (!!) jällegi möödus niii kiirelt ja õhtu jõudis kätte ja tulin koju. Suuremat midagi ei toimunudki.
Kolmapäeval lasin terve päeva tühja ja nautisin igat sekundit sellest.
Neljapäeval lasin ka suht tühja. Päeval muutus tuju eriti sitaks niiet suundusin üksinda linna. Nagunii oli plaanis laagri jaoks natukene süüa osta ja sain ka paari odava hilbu võrra rikkamaks. Vähemalt oli päev sellega kohe päästetud.
Koju jõudes õmblesin veits (!!!!!!!!!!!) Ojaa. pole vaja minestada, paari lihtsama võttega saan minagi hakkama, kuigi ma tean, et mu vanematel on ilmselgelt hing kinni sel ajal, kuni nad kuulevad, et õmblusmasin töötab. Issi juba ükspäev ütles, et raudselt, kui mina õmblusmasinat kasutan on järgmine päev sellega hooramaja lahti. Ma ju suudan kõik ära lõhkuda.
Igaljuhul õhtul kadus jälle igasugune tuju, sest pakkimine osutus ääretult igavaks ja masendavaks tegevuseks. Olin juba kõik asjad (endameelest muidugi) väikesesse kotti saanud pressida, kui tuli meelde, et oi, saunalina, sirgendaja, pesemisasjad, tennised ja paljud muud olulised asjad on puudu ju. Lõppudelõpuks, pidin need kõik asjad ikkagi pressssima suurde kotti. Seegi oli põhimõtteliselt lõhkemas, sest toidumoon võttis ka palju ruumi.
Kell oli juba kümme saamas ja und polnud, kuigi olin äratuskella juba 6.30-ks (!!!!!) valmis pannud. Kristin siis tuli lagedale enda plaaniga, et ta tahab minna Kalle juurde Suurupisse istumisele. Ja mis te arvate, kas ma suudan sellistele asjadele vastu panna? No ja kui Kristin mainib, et Ossu tuleb ka, kas ma siis jätan minemata? Hm, let me think. Siin pole midagi mõeldagi tegelt. Rääkisin vanematega, sain enda sõnaosavusega asjad selgeks ja ema mainis, et kell 1 oleksin kodus. Kerge värksendus riiete ja meigiga ning jalutasin juba Kristini juurde, kust ta megaäge ema ja tädi meid ära viisid.
Kalle maja oli ikka hiiglaslik. 3 korrust vist ja kõik ülikena. Igaljuhul kohal olid alguses Siim, Hans, Ossu, Karl, Kalle, Martin ja Mammu. Martin ja Karl läksid viimase juurde sööma. Me jäime alguses niisama kööki istuma, aga siis liikusime ülesse, ksu oli lihtsalt megakülm. Kuulasime muusikat, anekdoote, poiste karaoket ja panime vessi ülesse. Karl ja Martin tulid millalgi tagasi, Mammu läks ära ja Kalle jäi magama. Niisiis me piibutasime ja olime ja kolisime vannituppa, sest seal oli soojem ja piiibutasime jälle ja räägiti juttu ja klatšiti (enamus olid kutid eks!!!!!) ja kell oli juba mingi 3. Proovisime tükkaega taksosid saada, aga tulutult, niiet lõpuks tuli Gert meile järgi ja poole 4ks olin kodus. Sain paar tunnikest magada ja ärkasin juba.
Issi viis bussijaama, ootasin Brita ära, ostsime piletid ja sõit Tartusse algas. Seadsime ennast tagumistesse pinkidesse, rääkisime enda jutud ära, mis vahepeal kõik juhtunud on ja tegime mingise tunniajalise uinaku.
Tartusse jõudsime oodatust varem ja käisime Taskus vetsus. Hhaha, seal oli muidugi sajandi nali. Istusin siis rahulikult, Brita kõrvalkabiinis ja järsku kuulen, et Brita küsib mult "mis peeretad?". Ma mõtelsin, et mv, Brita, ma ei peeretanud, ta mingi, et jajajaja?!!!! ja siis ma näen, et minust kõrvalkabiinis on veel üks inimene. Tra, ma mõtlesin, et ma lämbun naerukate kätte ära ja kukun sellelt potilt alla. See isik kõrvalt, see kes ilmselgelt enda gaase välja lasi, kuulis vist meie jutuajamist ja lahkus ülimalt kiiresti vetsust. Oijaa, selle üle sai veel terve laagri aja naerda.
Niisiis, Tartus polnud meil palju aega, ostsime juba järgmised piletid suunaga Lähtesse ja bussipeatuses oli juba hulk noori, kelle ühine suund oli ilmselgelt lehelaagrisse.
Lähte Ühisgümnaasiumisse jõudes oli mudiugi üllatus suur, kui nägime sedavõrd palju rahvast. Brita muidugi alguses põdes, et oleme raudselt ainult meie kahekesi, aga EI.
Panime enda asjad magalasse nr 3 (klassiruum siiski) ja läksime ennast registreeruma, millele järgnes siis hiljem aulas väikene üldtutvustus ja üldgruppidesse jagamine. Mina olin siis SININE ja nr 3. Pärast aula teemat liikusime enda üldgruppidega klassiruumidesse, kus tegime mõndasid tutvumismänge ja meie grupijuhid, kelleks olid mul Sander Sõõrumaa (!!!!!!!) ja Ilmar, tegid ülevaate peamistest zanritest lehes, millele ka järgmiste päevade jooksul, keegi tahaks rohkem tähelepanu pöörata. Mina tahtsin siis keskenduda rohkem arvamusloole, valikus olid muidu veel olemuslugu ja uudis.
Siis oli lõunasöök, mis nagu iga teinegi söögikord oli ääääääääääärmiselt maitsev ja toidurohke. lihtsalt kohtuav, kuidas süüa sai.
Pärast sööki ei antud armu ning liikusime kõik siis enda teemagruppidesse (mina ja brita siis arvamusloo juurde). Tegelt asi polnud üldse hull, sest kõik juhendajad olid üliõpilased ja nooored ja aktiivsed, niiet pool ajast (kolmest ja poolest tunnist, mille ajal seekorne loeng oli) mängisime me mänge. Mudugi tegime veel väitlust ja arutasime tähtsaimaid punkte arvamusloo juures. Pärast seda sai jälle süüa ja pärast järjekordset täisõgimist oli meile külla tulnud kuulus külalilne - Ken Saan. Vaevalt et ta nüüd nii kuulus on, aga arvan, et kui näete, siis midagi tuttavat tuleb ette. Igaljuhul see tüüp on suht omamoodi. Ta libises ühelt teemalt teisele, okei tegelt see teemaüleminek oli suht järsk ja ta jutust oli võimatu aru saada, aga ta on selline teistsugune ja parim osa mis temast meelde jäi oli "Tuleb raamidest välja asjutuda!". Nii ongi.
Pärast Keni tuli meelelahutuslik osa, kus toimus väike orienteerumine enda üldgruppidega koolimajas. Pigem see oli erinevates klassiruumides ülesannete täitmine. Ühes klassiruumis pidin suus megasuuuuurt küpsist keerutama. Ohissand, sain 11 ringi 30sekiga tehtud, ja lõualuu jäi täitsa paika. Järgnevas klassis pidi kujutama keskealisi lehmi keskerakonna valimisreklaamis vms.. jnejne. Nalja sai.
Pärast seda hmm.. pidime enda ühe grupiliikme totaalselt ära muutma. Meie ühest tüdrukust sai neeger-geto-räppar, selline bling-bling. Teistest gruppidest, kes tehti beibeks, kes geiks, kes koolinohikuks ja kes rokkariks - fantaasia oli kõigil olemas.
Ja kui see kohustuslik osa lõppes oli disko (loe: FEIL), sest kõige rahvarohkemal hetkel, vallutas tantsupõrandat u 7 inimest. Palju õnne tantsupepudele ja niipalju siis "eesti mees on tantsulõvi"st. Igaljuhul rahvas oli tuim, igaüks tegi seda mis ta tegi. Käisime Britaga veel poes, Tiinaga nurgataga ja siis nillisime niisama. Tiksusime kuskil kella poole 4jani vist.
Hommikul äratus pool 9, pessu, mis oli ülifeil, kuna pidi minema teise majja, ja korraga sai pesta ainult 2 tk jaaaaa pesemiseks oli mõeldud ainult 30 minutit. Igaljuhul, kiirpesu ja õnneks polnud meid palju, kes tahtsid hommikul pessu minna.
Käisime söömas ja liikusime enda teemagruppi. Valmistusime natukene ette enda uueks külaliseks ja siis liikusime aulasse, kus kuulasime järgnevad kaks tundi Priit Pulleritsu megaaaägedat loengut (?!). Oijaa, seda kõike oleksi võinud kuulama jääda, lihtsalt see mees oskab kõigest nii pikalt ja siduvalt rääkida, et külmavärinad käivad üle.
Pikk jutt, HEA JUTT kuulatud liikusime jällegi hm.. üldgruppi vist?! Jah, rahu ei antud ja tempo oli peal. Aga ei, gruppides olek oli eriti vaba. Kõik me istusime ja arutasime ja olime ja mängisime mänge ja jälle rääkisime. Seekord mõtlesime välja teemasid, millest me ise võiksime kirjutada ja hiljem saaks parematest lugudest kokku panna laagrilehe. Ma sain siis endale ülesandeks kirjutada arvamuslugu laagri üldkorraldusest. Teemad käes, sööma ja siis oli 3 tundi umbes aega kirjtuamiseks.
Viskasin ennast magamiskotti, shokolaad kõrvale ja üritasin siis midagi kirja saada. Oi kui raske oli alustada ja noh, kõik 70 laagrilist olid kirjutama pandud ja kellel oli mingine uurimus vaja läbiviia ja jälle tuldi küsitlema, niiet põhimõtteliselt terve enda ajast ma ei suutnudki midagi reaalset kirja panna. Kui mingi 4 lehte oli lihtsalt täis soditud ja poolikuid lõike täis, liikusin arvutiklassi, kus põhimõtteliselt viimase poole tunniga tegin enda loo valmis.
Pärast seda oli kõigil jsukui koorem langenud ja õhtune programm võis jälle alata. Saime seekord ülesandeks etendada mingit saadet, meie teemaks oli "Eesti otsib superstaari" ja minu rolliks oli youtubest videosid käima ja kinni panna. Hihi, aktiivne tüdruk olen.
Lõppkokkuvõttes oli meie esitus megafeil. Aga õnneks suutsid teised grupid enda Dr. House ja Saladuste kangelasest möbliarmastajaga terve saali naerma panna.
Niiiisiis, kui see ka läbi sai, või tegelt mul kronoloogia nüüd paigast ära, liikusime mingiaeg välja osadega. Tunneli lõpp ja nnoh niisama. Mõtlesime siis Britaga, et poh, lähme jalutama je ostame poest nätsu. Poes käidud hakkasime tagasi liikuma ja poe ees vedeles mingi pudel, ma siis lükkasin seda jalaga ja vaatan, normaalne, seal midagi sees. Millegipärast tõstsin selle ülesse ja näen, oioi LV, ja mis kõige parem TÄIESTI KINNI. Minepekki, me pidime Britaga esmalt naerukrambid saama ja siis kontrollisime mingi paar mintsa, kas see tõesti täiesti kinni ja kui olime veendunud, et JAH, siis pistsin selle põue ja panine plehkat. Peitsime enda salapõõsasse selle, ja tuju oli OI KUI HEA.
Toimus veel teiste koolide kooliehtede vaatamine ja "Laulud tähtedega", kust sain ühe laulu minagi ära arvatud, seda muidugi sellepärast, et esimene sõna oli TISKRE (Tiskre elamurajoonis töötab minu sõber oioioi ... FEKALIST, FEKALIST). Selline tore Meie Mehe laul. Igaljuhul siis lasime juba Britaga kergelt drinke alla ja pärast jällegi sellist kohustuslikku programmi kui juhendajad olid ka juba pubisse liikunud kogunesime mingise rahvaga meie tuppa ja siis ilmus välja veel kuttide viin ja lõpuks me istusime seal ja jõime ja kuulasime mussi ja ma ei mäletagi mida me kõike tegime.
Aaaa. siis klappisime jälle rahasid ja toodi ka kolmas viin, mida pidime lahendama ploomimahlaga. Midagi mitte väga head. Kelll oli ka juba vaikselt mingi 5 tiksunud ja hakkasime magama jääma. Ega ruumi palju polnud, mina ja Jürgen pidime mahtuma ühele madratsile ja ühe padjaga. Tegelt mahtusime hästi, sest me olime ju suht lähedal üksteisele. No seeselleks eks. Vahepeal oli natukene ruumi, kui Brita kobis Jaani pehmele madratsile, aga sellest tuli mingi draama ja Jaan sai pahaseks ja blabalbaaa, tüüp solvus ja läks kuskile minema, alles öösel julges magama tagasi tulla.
Igaljuhul hakkasime magama jääma, mis oli suht võimatu, sest koguaeg vilgutati tuledega ja oodati Jaani tagasi ja siis osad ikka rääkisid ja siis noh Brita mölises minu ja Jürgeniga, sest ta oli meile ilmselget liiga ligidal ja käskis meil eraldi tuba võtta. Lõppude lõpuks sai magama jäädud ja oi kui hea uni oli, oioi kui hea ja nii soe ja nii mitte üksik ja noh nii hea öö.
Hommikul oli mudiugi rämedalt rõve olla. Pärast sööki järgnesid valikloengud. Jäin enda esimesse loengusse hiljaks ja läksin klassi, tüüp andis mulle siis paberi teemaga "KUIDAS PANNA.. head pealkirja". Vaatasin seda ja istusin Jürgeni kõrvale. Mingi 10 mintsa pärast sosistab Jürgen mulle "Meie, või see tüüp on praegu vales loengus" Ja siiiis mulle koitis, et ma olin ju registreerinud ennast Meedia pahupooltesse. Õnneks saime need asjad lõpuks klaaritud ja saime enda õiget loengut ja vähekene kuulata.
Teine loeng oli välisajakirjandusest, mis oli ääääääääääääärmiselt igav. Oleks veel igavam olnud, kui poleks olnud Jürgenit, kes torkis pidevalt, Vaikot, kes niisama on ülimuhe ja üht tüüpi kes üritas varjata, et magab.
Loeng läbi, üldgruppidesse ja kõik said seljapeale A4 paberid, kuhu hakkasid teised kirjutama midagi, mis sinust meelde jäi. Oi, vot see on äge värk! Sealt saab nii positiivse ning meeldejääva kogemuse. Oeh, ma hoian eluaeg seda paberit vist alles.
Igaljuhul pärast ringisiblimist ja asjade kokkupakkimist oli viimane söögikord ja siis kogunesime veel viimast korda aulasse, kus premeeriti parimaid. Mina sain ka premeeritud, sest minu lugu avalikustati laagrilehes, mis on ääääääääääääretult äge, sest jah, see on mida ma tegelikult kohe alguses tahtsin ja ka sain. Eesmärk sooritatud.
Saime veel veits nänni ja raamatuid ja asju ning siis oligi aeg head aega öelda ja bussile suunduda.
Bussiga siis sõitsime kambakesi Tartusse, kus oli 5 mintsa aega Tallinna bussile istuda ja kahe ja poole tunnine sõit algas. Buss oli täis ja pidin istuma mingi suvakaga. Üritasin magada, sest väsimus oli kohutav, aga ei suutnud. Väljas läks pimedaks ja Tallinn jõudis iga hetkega lähmele ja kuskil kella 6-ks olingi vist juba kodus.
Oeh, mis siis tegelikult selle laagri kokkuvõtteks öelda. Esiteks ma ei kahetse mitttte sõrmeotsaski, et ma sinna läksin, ma sain sealt kohutavalt palju positiivseid elamusi ning vajalikke näpunäiteid tulevikuks. Teiseks seiklused, seiklused, seiklused - ma lihtsalt ei suuda nendele vastu panna ju. Kolmandaks mainiks ära tutvused, mis sealt saab. Ja neljandaks, kui kellelgi avaneb võimalus sellest või näites raadiolaagrist osa võtta, siis ärge kahelge!!!

http://www.meediaklubi.ee/files/Ilmarine.pdf Meie laagrileht, laafime võib aega võtta ja kui hästi otsid, leiad minu jutukese ka ülesse. Väike vihje : KÕIK ON ENAM-VÄHEM KORRAS.


Päikest ja seiklusi teile!!!

Ja ärge unustage, et aeg läheb sedavõrd kiiresti, et varsti on suvi!!!!!!!!!! :)


PS: kõik on hästi, silmadest sisendub ajju midagi muud ja naiivsus on tagasi.