Pumpasin just enda voodi täis ja mu selg tahab otsast kukkuda. Kohutav kuidas viimaselajal see valutab. Ma ei vingu selleks, et te saaks mulle kaasa tunda vms, aga lihtsalt see on ainukene koht kuhu saan enda valu ja pettumust selja osas välja elada. Ma ei taha ju kellelegi lives vinguda, niiet parem teen siia ühe viuviu postituse.
Igaljuhul jah seljaga on halvad lood ja emme rääkis, et op oleks viimane variant, kuigi ma eelistaks seda ikkagi paksuks söömisele. Emme küll arvas, et äkki oleks vaja paar kolm kilo juurde võtta, aga vaevalt see väga palju aitaks ja ma arvan, et jutt käib ikka 5-10kilost, et ikka paras rasvakiht sinna neeru alla koguneks ja seda paigal hoiaks. Jube, lausa kohutav, ja ma päris kindlasti ei hakka ennast paksuks sööma. No iseenesest poleks mul söömise vastu midagi ja no siiski 5-10 kilo pole nüüd niiiivägapalju, aga mul niigi pekk kõhul, ja eieie, mul pole neid kilosid vaja. Agaaaaa, kes võtaks mul seljavalud siiski ära? Täna bioloogia tunnis, kus midagi muud peale kirjutamise me ei tee,mõtlesin et hakkan nutma. Et 3, 2, 1 sekundit ja kohe jooksevad pisarad mööda põski alla, sest lihtsalt ma tunnnnnen kuidas paremal, alaselja seeeest valutab. Ma nagu tunneks, kuidas see neer vajub alla, ripub veresoonte küljes ja surub kuskile selgroo peale. Ma tunnen seda ja see teeb haigelt valu. Lihtsalt kohutav. Suutsin õnneks pisarad tagasi hoida ja valu käes piinelda.. Lihtsalt seal tunnis me ju ainult kirjutame ja kirjtuame ja koguaeg üks stamp kehahoiak, et jube. Arhh.. :(
Oeh, ma ei taha olla vingupunn ja vinguda selle üle ja blabla, aga ma pean selle veits välja elama.

Okei, igaljuhul ma räägin sellest pumpamise osast ka:D See veits lõbusam. Igaljuhul täna ööseks on mu voodiks õhkmadrats. Mitte küll sellepärast, et vanemad oleksid mind kodust välja visanud ja ma peaksin kuskil hoolddekodus põranda peal magama, vaid mu toas toimub suurematsorti ümberkujundus. Vana voodi viiakse ära ja homme (loodetavasti) saan uuue juba. Sellise nunnukama, lisaks peab millalgi tapeetima ja üks riiul tõstetakse ümber jaaaaa hm, aa, asjad paigutan teisiti ja blabla, igaljuhul kui kõik valmis kutsun küllla ka teid! Loodetavasti tuleb selline muhe tuba, kus niisama sõbrannadega istuda ja olla ja piduteks valmissättida. Hihh :D
Praegu näeb küll kõik vääääga kaugel "lahedusest", sest ma elan haige kraami otsas... Panen paar pilti ka :)

Agaaa varsti ootan teid külla endale :)

Aaaa, palun sulatage kõik lumi ära ja tooge päike välja ja tehke ilmad soojaks, sest ma vihkan talveriideid ja saapaid. Saapaid eriti, sest ma olen suutnud juba kontsaplekid ära lõhkuda. Kas ma imestan? hmm,, EI?! :D

PS:hm, mis seal ikka, tahaks suve.

Pumpasin just enda voodi täis ja mu selg tahab otsast kukkuda. Kohutav kuidas viimaselajal see valutab. Ma ei vingu selleks, et te saaks mulle kaasa tunda vms, aga lihtsalt see on ainukene koht kuhu saan enda valu ja pettumust selja osas välja elada. Ma ei taha ju kellelegi lives vinguda, niiet parem teen siia ühe viuviu postituse.
Igaljuhul jah seljaga on halvad lood ja emme rääkis, et op oleks viimane variant, kuigi ma eelistaks seda ikkagi paksuks söömisele. Emme küll arvas, et äkki oleks vaja paar kolm kilo juurde võtta, aga vaevalt see väga palju aitaks ja ma arvan, et jutt käib ikka 5-10kilost, et ikka paras rasvakiht sinna neeru alla koguneks ja seda paigal hoiaks. Jube, lausa kohutav, ja ma päris kindlasti ei hakka ennast paksuks sööma. No iseenesest poleks mul söömise vastu midagi ja no siiski 5-10 kilo pole nüüd niiiivägapalju, aga mul niigi pekk kõhul, ja eieie, mul pole neid kilosid vaja. Agaaaaa, kes võtaks mul seljavalud siiski ära? Täna bioloogia tunnis, kus midagi muud peale kirjutamise me ei tee,mõtlesin et hakkan nutma. Et 3, 2, 1 sekundit ja kohe jooksevad pisarad mööda põski alla, sest lihtsalt ma tunnnnnen kuidas paremal, alaselja seeeest valutab. Ma nagu tunneks, kuidas see neer vajub alla, ripub veresoonte küljes ja surub kuskile selgroo peale. Ma tunnen seda ja see teeb haigelt valu. Lihtsalt kohutav. Suutsin õnneks pisarad tagasi hoida ja valu käes piinelda.. Lihtsalt seal tunnis me ju ainult kirjutame ja kirjtuame ja koguaeg üks stamp kehahoiak, et jube. Arhh.. :(
Oeh, ma ei taha olla vingupunn ja vinguda selle üle ja blabla, aga ma pean selle veits välja elama.

Okei, igaljuhul ma räägin sellest pumpamise osast ka:D See veits lõbusam. Igaljuhul täna ööseks on mu voodiks õhkmadrats. Mitte küll sellepärast, et vanemad oleksid mind kodust välja visanud ja ma peaksin kuskil hoolddekodus põranda peal magama, vaid mu toas toimub suurematsorti ümberkujundus. Vana voodi viiakse ära ja homme (loodetavasti) saan uuue juba. Sellise nunnukama, lisaks peab millalgi tapeetima ja üks riiul tõstetakse ümber jaaaaa hm, aa, asjad paigutan teisiti ja blabla, igaljuhul kui kõik valmis kutsun küllla ka teid! Loodetavasti tuleb selline muhe tuba, kus niisama sõbrannadega istuda ja olla ja piduteks valmissättida. Hihh :D
Praegu näeb küll kõik vääääga kaugel "lahedusest", sest ma elan haige kraami otsas... Panen paar pilti ka :)

Agaaa varsti ootan teid külla endale :)

Aaaa, palun sulatage kõik lumi ära ja tooge päike välja ja tehke ilmad soojaks, sest ma vihkan talveriideid ja saapaid. Saapaid eriti, sest ma olen suutnud juba kontsaplekid ära lõhkuda. Kas ma imestan? hmm,, EI?! :D

PS:hm, mis seal ikka, tahaks suve.