breakaway

Nothing lasts forever so live it up, drink it down, laugh it off, avoid the bullshit, take chances & never have regrets, because at one point, everything you did was exactly what you wanted
...........................................................................................................................

Laullllllasmaa

Üritan nüüd keskenduda tekstile ja sellele, mida kirja panen, sest kõike seda on niiiiiiii palju ja tänu jumalale ei kostu mu kõrvu Nickelbacki praegu. Samas ma tegin endale plaadi ja võikis ju kuulata veits?! Ainult veit..? Okei, hiljem.
Kolmapäeval õhtupoole tuli Gristel häälega minukale, kust emme viis meid Tänassilma, kust Toolik pidi meid Admiraliteedi basseini viima, aga tüüp unustas meid maha :D Pidi tagasi sõitma. Tegime Kikuga kivi-paber-käärid, kes Tooliku kõrvale istub ja ma võitsin, mis muidugi ei tähendanud seda, et mina sinna istusin :D::D:D:D
Jõudsime kohale, Diana oli platsis ja teatas, et kella 8 asemel alustame pakkide jagamist hoopis pool 9 -.-. Jalutasime veits ringi vahepeal, Kiku tegi tobi ja ma hoiatasin teda ühe rohelise t-särgiga mehe eest, kes kaugelt nägi mendi moodi välja ja nüüd sellepärast naerdakse mu üle :D:D. Mul juba foobia nende vastu, sest neid haigelt palju.
Igaljuhul järsku hakkas haigelt palju rahvast tulema ja kõik pressisid mind vastu autot, niiet mul jäi lausa hingamisruumi väheks. Oleks pidanud seal lämbumist teeskelema veits. Niisiis, me jagasime kastide kaupa võileibu ja värke ja Toolik vahepeal tegi nalja, kui läks tobile ja pani autoukse kinni ja me seda enam lahti ei saanud. Igaljuhul, ülimuhe vend. Mul juba kaks autojuhist sõpra, Toolik ja Tanel. Yeah :D
Siis tulid vabatahtlikud, kes hakkasid seal Dianale (tööandja siis) halama, miks meie Gristeliga seda tööd saame teha ja nemad ei saa seda teha ja nad hullult tahaks ja blabla. Ise nad olid vabatahtlikud, palka ei saa ja ei rääkinud eesti keeltki, inglise keeles jahusid. Siiski said nad tööd, hakkasid prahti koristama.
Kuskil 9 paiku oli suur mass ära käinud. Pidime kokku jagama kuskil 1000 pakki ja vaid mingi 200 ma pakun oli alles. Proovid algasid, niiet Diana lubas meid ära, andis kaks pakki mõlemale veel teepeale kaasa. Hhaha, saime süüa :D
Läksime kiire sammuga trolli peale, millega sõitsime Haaberstisse, kust tahtsime hääletama hakata. Jalutasime tee äärde ja täpselt meie ette jalutas ka mingi tsikk, kes hakkas ka hääletama. Vend oli meist eespool, niiet teoreetiliselt, oleks pidanud tema enne peale saama, agaaaaaa muidugi saime me enne :D:D:D:D Mingi üliiiiiiiiii kena auto võttis peale, millega saime Tapsi. Ülimuhe kutt oli, küsis kuhu minek ja kui teada sai, et me Lohusalu sadamasse peole, siis ta et, oh, ta sõbrad ka seal ja blabla. Ütles,et tal süda hakkab ikka valutama, et meid täitsa ära ei saa viia ja pani teeääres meid maha ja ütles, et ta köögiaknast vaatab, kui me 10 minutiga peale pole uuesti saanud siis viib meid ära :D
Hääletasime edasi, vastassuunast sõitis auto ja peatus ja kutid küsisid, kuhu tahame. Ütlesime, et Laulasmaale ja nad ütlesid, et kui me poole tunni pärast ikka seal, viivad ära :D Lihtsalt haige, kuidas joppas :D
Hääletasime edasi ja siis vaatame, et rekka peatub, Meil mõlemal oli wtf, mida me nüüüd teeme :D Kiku juba valmistus auto juurde astuma, aga siis saime aru, et meie seljatagant läks mingi teelõik ja see pööras ära :D Mingised väikesed tüübid hüüdsid meiel FEIIILLLL :D:D:D:D, kuule poleks uskunudki :D:D:D
Hääletasime edasi ja saime ühe naise peale, laulja, taustalaulja ja kuulus. Kahjuks nime ei mäleta. Tagumine pink oli pamperseid, piraadi krõpse, kaarte ja nukke täis :D Saime temga Vääna-Vitile.
Sealt jääletades saime Vääna poe juurde mingise mehega, kelle tagumises pingis oli mul ruumi mingi max 30 cm :d:D:D:D:D Aga sellepärast, et see oli sportauto :D hihihihih.
Hääletasime Väänast edasi ja peatus Smart auto, seee megatilluke. Ütles meile, et tuleb siis edasi-tagasi sõita. Ma läksin esimesena peale. Hakkasime sõitma ja see tüüp oli ülijutukas. Rääkis enda mingisest võistlusest, jahitdega vist. Siis uuris, kuhu ma lähen ja kui ma ütlesin, et sadamasse peole, siis ta mingi et, isegi kui sa kutsuks ei jaksaks ma tulla, ma liiga väsinud võistlusest. Poh, et tal lapsed olemas ja värki :D Siis uuris mu silmarõõmude kohta ja rääkis veits enda emast ja siis kutsus mind järgmine laupäev kell 7 hommikul Lohusalu sadamasse, kust ma saaksin nendega (eiteakellega?) jahiga Pärnusse trippida :D Ja rääkis veel rummist ja õllest. Õnneks vahepeal Kiku helistas ja sain seda tüüpi blokkida. Jõudsime Laulasmaale, pani mind maha ja see vend SÕITIS EDASI. :D:d:D:D:D:D:D:D:D:d HAHAHAHAH, ma sain suht naerukad tegelt, sest Kiku polnud terve see aeg hääletanud vaid niisama passinud, kuna me saime mõlemad aru, et ta tuleb Kikule ka järgi :D Igaljuhul tuli marsa, mille peale Kiku läks.
Niiisiis, Lohusalus oli pidu, Laulupeo tuli jõudis sadamasse ja siis hiljem pidid Kukerpillid esinema ja värkisärki. Laulasmaa rist oli kinni pandud ja see kubises mentidest, igalpool olid mendid ja autodega ei saanud alla sõita. Kiku tuli plaanile, et marsa ju raudselt sõidab alla, et inimesed tahavad ju koju saada. Ma kõmpisin bussikasse, kust marsa mind peaaegu võssi rammis. Jälle see äge närvihaige marsajuhiga marsa. Viskasin tüübile viieka ja ütlesin, et Lohusallu, vend hakkas räuskama, et KÜMME KROONI!! :D:D:D. Andsin kümpsi ja tüüp hakkas nagu segane kihutama, mõtlesin et saan surma, või kui mina ei saa. siis saab keegi jalakäijatest :D
Lõpuks suht ta viskas meid marsast välja, me olime ainukesed ka.
Igaljuhul jälle Lohusalus oli megalt mente ja rahvast, kes kõik peolt ära jalutasid. Jalutasime nagu idioodid peo poole. Poole pealt tulid vastu Enno, Tann ja Kristi, kes ka ära jalutasid. Passisime teeääres päris kaua ja siis meie vingumise peale läksime ikkagi korraks sadamasse, kus jah enam peaaegu midagi ei toimunud, kuigi rahvast veits ikka oli.
Jalutasime tagasi, ma jalutasin Kristi ja Tanniga ja niisama naersime ja mölisiseme :D Jõudsime Kristi maja jurde, kus huiasime Tanni kallal, et ta meid Laulasmaale autoga viiks. Vahepeal olin ma sunnitud hääletama ja edasi tagasi üle tee jooksma. Esimsele korral jooksin üle tee, tõstin käe ja Kristi üliiiituimalt : see on ment. Siis jooksin käbelt jälle üle tee, enne menti ja vend sõitis meist megaaaaaaeglaselt mööda, mõtlesin, et nüüd peatub ka ja paneb puhuma vms :D:D
Lõpuks viis Tann meid ära.
Kiku juures niisama olesklesime. Vaatasime pilte ja Enno ja Kiku jäid tudile, ma veel jutustasin msnis.
Hommikul sain südamerabanduse (peaaegu tõsiselt), sest Enno telefonil oli maailma kõige kohutavam helin ja see helises vähemalt viisteist korda. Siiski pikutasin ja magasin vaheldumisi kella 2ni.
Tõusime, sõime, vaatasime modelle ja Enno on siiamaani ainukene kutt, keda ma tean, kes ka modelle vaatab :D
Niiiisiiis, läksime poodi, kus ma sain kohe paugupealt eriliseks kliendiks :D Maksin suurema rahaga ja ta andis mulle tagasi viiese mündi ja ütles, et seda antakse ainult erilistele :D Hihihihi.
Olime veits poejuures, Enno läks minema ja me Kikuga jalutasime temakale. Rääkisime jälle maast ja ilmast ja sõprusest ja kõigest. Mõnus.
Siiiis tulid Kristi ja Tann ka sinna, Läksime randa, Tann läks minema vahepeal :D Otsisime Katit, Petsi, Kallet ja Rasmust, aga nad olid ujumas ja me läksime ka lampi kohast ujuma ja üritasime aru saada, kus nad on. Muidugi oli meri vetikaid täis ja ma suht vihkan neid, niiet Kristi ja Gristel olid lihtsalt haigelt naerukates, kui ma kiljusin seal. Nad isegi loopisid mind nende rõvedate elukatega.
Leidsime teised ülesse, aga nad läksid kohe välja. Jäime kolmekesi sulistama ja tüübid tahtsid ülepea vette minna. Ma muidugi oleks peaaegu surma saanud seal, sest seal oli jälle haigelt vetikaid ja ma kiljusin ja naersin ühelajal ja sain tõsised naerukad ja ma ei suutnud veepeal enam olla ja ahmisin juba pooleldi vett sisse :D:D:D
Igaljuhul need tüübid lihtsalt terve aja naerisd mu üle, kui mu läheduses kasvõi üks vetikas oli :D Haige:D
Läksime kaldale, leidsime siiski lõpuks teised ülesse, aga kell oli juba kuus ja and läksid varsti minema. Me vetis pikutasime seal ja siis liikusime ka Kiku juurde. Sõime, sirgendasime ja sättisime minekuvalmis.
Pidime häälega linna jälle minema. Hakkasime hääletama ja jällegi saime suht ruttu peale. Meganunnukas oli. Istusin taha, kahe väikese tüdruku juurde. Oh, mineeeee, tüübid olid täiega nunnud :D Väiksem ütles suuremale (lõpetas esimese), et ütle siis enda kassile, et ta sünnitaks lapsi. ::D:D:D:D ja siis suurem ütles väiksemale : oh, sa oled päikest saanud (näitas väikese jala peale, kus oli tegelt üks pigmendilaik :D:D:D:D:D:D ).
Autoga saime Väike-Õismäe bussikasse, kust kohe otse läksime trollile ja sõitsime vabakale, Jaani kirku juurde. Läksime sinna, leidsime Pireti ja sättisime kavasid paika. Minu tööks jäi piletite rebimine ja Gristel müüs kavasid.
Vahepeal oli meil aega ja siis hakkasime Gristeliga lametsema. Tegelt tema lametses, kui vaatas mu armiga sõrme ja siis korraks ma liigutasin sõrme ja ta vaatas korralikku sõrme ja küsis, et mismoodi see siit siis õmmeldud on? :D:D:D:D:D:DD:D Lihtsalt haige eit, ma sain reaaaaalsed krambid :D Jah, mingi pool tundi tegime igast sõrme nalju. Kõige haigem oli see, et kui sulle pannakase kellegi teise sõrm ja hiljem vaatad, et sulle on neegri pöial nimetisssõrme otsas :D:D:D:D:D:D:D:D
Niii. igaljuhul kui uksed avati, sadasid inimesed kohe massiga peale. Osad on ikka tropid, hoiavad piletied kinni, no mismoodi ma nendearust neid ära rebin? -.- Õh, osad on üldse täiega ebaviisakad ja ei ütle teregi ja osad läksid niisama sisse :D:D:D
Hiljem, kui kontsert algas lugesime raha üle ja Piret ütles, et võime koju minna, kuid Kertu (tööandjad mõlemad) ütles, et ohhh, pärast kontserti äkki tahetakse ka kavasid osta, et jääge siia ikkagi! Me olime alguses, et noo Ok ! :D
Tegime jälle lamendaid nalju. Ma tõmbasin Gristeli pusaga luku näoeest kinni ja ei saanud enam lahti, võinoh ma polnud võimeline ise midagi tegema, sest mu lihased olid naermisest lõtvunud :D Siis helistas Tann ja ütles, et me saaks autoga koju (Gristelil muud varianti poleks olnud koju saamiseks), et me hakkaks liikuma juba vaikselt Haabersti poole. Meid tabas paanika, sest Piret oli tegelt täiega äge, aga ta koguaeg jutustas kellegagi niiet me ei julgenud segada teda ja me kartsime Kertut. Hullult tegime plaane, kuidas Pireti tähelepanu saada ja öelda, et me peame siiski ära minema. Vahepeal kaalusime plaani seljatagant minna, silmad tal kinni katta ja kõrva röhitseda :D:D:D:D:D:D:D Okei, midaiganes :D
Siiiis, tegelt kontsert käis eks, me hullult naersime seal ja saalist tuli mingi hiinlane välja, kes veits varastas kavasid ja siis tuli mingi turist, jalutas kirikusse sisse, küsis midagi, millest me midagi aru ei saanud ja jalutas kontserdile :D:D:D:D:D
Lõppppudelõpuks peale 50 minutilist naermist ja Pireti tähelepanu saamist saime temaga räägitud. Kontserdi lõpuni oli jäänud vaid 30 mintsa :D:D Pidime minema mingisest teisest uksest kuskile kantseleisse, kust saime ühe ruumi võtme. Mina pidin olema see, kes seda võtit küsib. Läksin selle naise juurde, pidi sosistmaa, sest kontsert käis ja ma lihtsalt totaaalselt naersin selllele eidele näkku. Sõna otseses mõttes ei tulnud mul suust mitte ühtegi sõna ja ma naersin ainult talle näkku :D:D:D:D:D Tüüp oli et, ah, ma ei kuule?!:D Andis võtme, ma naersin ikka, sest ma ei mäletanud, kus see ruum oli :D:D:D:D:D:D Ta raudselt arvas, et ma olen pilves :D
Saime kotid kätte, jooksime trollile ja jäime maha. Järgmise trollini oli 17 mintsa aega. Läksime teiselepoole teed, et varem peale saada. Üks megakena pärlitega kutt oli trollis, megaaaaaaaseks:D
Niii, sõitsime trolliga ja jälle naersime üle terve trolli. Kujutasime ette, kuidas troll McDrive'i sõidab ja mäki töötajad ümber trolli jooksevad (lihtsalt jooksevad ümber trolli, isegi ei teeninda meid, lihtsalt jooksevad :D:D:D) ja kuidas McDrive'i jõudes on häireolukord ja kõik inimesed haamriga aknad puruks löövad. Siis otsustasime homme trollis laulu- ja tantsupidu korraldada ja tegime peaproove juba selleks :D
Jõudsime Haaberstisse, kus Enno, Tann ja Kristi meid autoga ootasid ja olid väga väsinud ja täiskõhu näoga :D Igaljuhul olid nad meid mingi pooltundi oodanud :D Hakkasime sõitma ja mingised rollerid/motikad vms hakkasid meid veits jälitama. Üks trikitas ja selgus, et nad Enno klassivennad. Igaljuhul mind toodi Tiskresse ära ja nüüd ma olen täitsa surmväsinud ja mu näpud on ülituimad ja kõik lahkuvad msnist ja ühesõnaga ma olen praegu ülimalt rahul endaga, sest mul oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii võrratult hea, koos oma parimatega ! (L)

PS: viiesratas, kuid täiega oma ning peatselt skilett, sest muutus on toimunud

2:28 PM  //  Out of the darkness and into the sun


Normal | bold | Italic | Underline | Link