tore jaanipäev.
Olen nüüd elusalt ja mitte väga tervelt maalt tagasi ja juba igatsen tagasi, sest siin linnas tundub kõik palju masendavam. Isegi peeglisse vaadates tuleb mustaaugu tuju
(ok, see tuleb alati, aga mitte maal, sest seal on liiga vähe valgust, et enda kõiki vigu täpsemalt näha) ja inimesed tunduvad kurjemad ja enesekesksed. Seal sa oled täpselt selline nagu sa oled, jooksed paljajalu ringi, näed nii räpane välja kui tahad, kannad kõige räbalamaid riideid ja inimesed lihtsalt ümberringi armastavad sind. Keegi ei hooli välimusest, sest loeb ainult see, et sa olemas oled!
Igaljuhul esmaspäeva õhtul sõitsime juba maale. Õhtul grill ja mõnus lebotamine. Tegelikult oli alguses selline negatiivne meeleolu, sest vanaisaga on kehvasti ja ta on praegu haiglas. Keegi ei oska öelda, kauaks teda veel meie seas on. Aga mõtleme positiivselt :)
Teisipäeval magasin mõnusalt kauaaaa. Ajasin ennast ülesse ja ema, isa ja vanaema sõitsid surnuaeda. Võtsin mitu tekki ja mitumitu patja ja läksin lagendiku peale, heinamaale päevitama. Siis polnud veel kedagi maal. Olin vist mingi 2-3 tundi päevitanud ja sugulased hakkasid saabuma. Tegime grilli ja niisama toimetasime ringi. Hiljem läksin naabrite juurde UNO't mängima. See on kaardimäng, aga jah, teistsuguste kaartidega, täiegaäge, peaks ka need muretsema:D Niii äge oli, olime naabrite terrassil, üheteistkümnekesi, kõik noored
(vipi, ma siis kõike tillukesem). Üks sugulane, Paul on lihtsalt niiiiiiiiii ägeda jutuga.Iga viies sõna on ropp
(ok, see pole see äge osa, aga lihtsalt ta hääl on juba meganaljakas:D). Kõige nunnum, et ta on 20 ja lõpetas põhikooli, aga seda sellepärast, et nad elasid perega 3 aastat Ameerikas ja ma pole täpselt aru saanud, miks ta siin uuesti need klassid pidi tegema. Igaljuhul jah, ta ülikift.
Vahepeal tuli Lea
(mmm.. ta on siiis vanaema venna tütar e. minu vanaema on tema tädi) (midaiagens) ja jagas meile kõigile lipikud, kuhu pidime kirjutama, mida me arvame, mis meist on 5 aasta pärast saanud ja mis on meie soovid ja unistused. Kui kõik olid ära kirjutanud panime enda lipikud pudelisse ja küünlavahaga kinni ning avame selle 5 aasta pärast jaanipäeval. Täiega äge :D
Kell oli selle lõpetuseks nii palju saanud et läksine mereäärde, kus süütasime jaanitule. Kuna jaanituld niisama passida on igav toodi välja üks suuur kummik, millega tegime saapaviske-võistlust. Vot see oli naljakas, kes viskas kõrgusesse, kes miinusesse, kes võssi ja kes üldse megakaugele. Sellega ühelpool toodi köis, millega tegime köievedu üks ühele. Ma tegin Kariinaga ja jäin alla :( nuub.
Et köieveost veel väheks jäi toodi kargud ka, millega julgemad said harjutada. Teguderohke õhtu oli.
Mingiaeg liikusime tubade juurde tagasi. Otsisime jaaniusse ja kas teate!? Leidsime neid niiiniiiiii palju. Lihtsalt niiiii vinged olevused, täiega äge oli neid vaaadata, muru sees sellised helendavad täpikesed. Oeh, neid oli palju.
Hiljem olin veel naabrite terrasil nagu noored ikka
(noored olid naabrite juures ja vanakesed meie poolel). Jõime kohvi ja kuulasime muusikat ja niisama.
Lõppudelõpuks vajusime ära ja jäime tudile.
Hommikul magasin jälle üliiikaua. Olin ennast justtt püsti saanud, kui Kiina tuppa astus ja küsis, kas ma randa ei taha nendega minna. Kõik oli julmhea, aga mul oli 10 mintsa aega.
Rannas oli megamõnuuuuuuuuuuuuuuuuus. Hullult hea jahutav tuul ja saime sellisesse kohta, kus polnud peale meie kedagi. Käisime Alari ja Kiinaga ujumas. Alguses oli ikka megakülm aga hiljem harjus ära ja ma praegugi tahaks vette minna. Niiimõnna.
Hiljem päevitasime
(orly) ja mängisime UNO't,. gaad ma armastan seda mängu :D
Hiljem kodu juures päevitasin veel, aga seal polnud üldse nii mõnna, sest tuult polnud ja ma ligunesin enda higi sisse. IUUII.
Vanaema oli välja toonud enda vanad fotoalbumid ja seal oli üks album issist. Noissand, kui ägedad pildid, täiestilõpp. Mu issi oli ikka mega kompu kunagi :D Blondid juuksed ja nunnu näokesega ja ühel pildil olid tedretäpid
(need võiks ta mulle pärandada, aga kahjuks tal enam pole neid). Igaljuhul olid need fotoalbumid üliägedad ja ma hullllult fännan mustvalgeid pilte ja see stiil nendel oli täpselt see mis paneb mind sulama. Tõsiselt, ma hullu vaimustusega vaatasin neid.
Igaljuhul jah, mega äge jaanipäev oli, kui mitte arvestada seda, et mu põlv
(hellooo, Kristo batuut) on hullemaks veits läinud, või noh, sellega naljakad lood, sest hommikul on see üliüli valus, mul oli probleeme trepist alla tulemisega, aga päeva jooksul see läheb suts paremaks. Lisaks põlvele on üks varvas pasites ja teisel jalal on küüne alt katki. Pole aimugi mis juhtus :D Aga ei tasu muretseda, see on lihtsalt nii mina, et ma alati suudan ennast mingitmoodi vigastada. aaaaaaaaa.. tomat olen ka, väga küpsetomat :D
PS: Nüüüd pole aimugi mida ma tahan, nad olid ju niiiiiiiiiiiiii kenakesed.
12:55 PM //
Out of the darkness and into the sun
Normal |
bold |
Italic |
Underline |
Link
tore jaanipäev.
Olen nüüd elusalt ja mitte väga tervelt maalt tagasi ja juba igatsen tagasi, sest siin linnas tundub kõik palju masendavam. Isegi peeglisse vaadates tuleb mustaaugu tuju
(ok, see tuleb alati, aga mitte maal, sest seal on liiga vähe valgust, et enda kõiki vigu täpsemalt näha) ja inimesed tunduvad kurjemad ja enesekesksed. Seal sa oled täpselt selline nagu sa oled, jooksed paljajalu ringi, näed nii räpane välja kui tahad, kannad kõige räbalamaid riideid ja inimesed lihtsalt ümberringi armastavad sind. Keegi ei hooli välimusest, sest loeb ainult see, et sa olemas oled!
Igaljuhul esmaspäeva õhtul sõitsime juba maale. Õhtul grill ja mõnus lebotamine. Tegelikult oli alguses selline negatiivne meeleolu, sest vanaisaga on kehvasti ja ta on praegu haiglas. Keegi ei oska öelda, kauaks teda veel meie seas on. Aga mõtleme positiivselt :)
Teisipäeval magasin mõnusalt kauaaaa. Ajasin ennast ülesse ja ema, isa ja vanaema sõitsid surnuaeda. Võtsin mitu tekki ja mitumitu patja ja läksin lagendiku peale, heinamaale päevitama. Siis polnud veel kedagi maal. Olin vist mingi 2-3 tundi päevitanud ja sugulased hakkasid saabuma. Tegime grilli ja niisama toimetasime ringi. Hiljem läksin naabrite juurde UNO't mängima. See on kaardimäng, aga jah, teistsuguste kaartidega, täiegaäge, peaks ka need muretsema:D Niii äge oli, olime naabrite terrassil, üheteistkümnekesi, kõik noored
(vipi, ma siis kõike tillukesem). Üks sugulane, Paul on lihtsalt niiiiiiiiii ägeda jutuga.Iga viies sõna on ropp
(ok, see pole see äge osa, aga lihtsalt ta hääl on juba meganaljakas:D). Kõige nunnum, et ta on 20 ja lõpetas põhikooli, aga seda sellepärast, et nad elasid perega 3 aastat Ameerikas ja ma pole täpselt aru saanud, miks ta siin uuesti need klassid pidi tegema. Igaljuhul jah, ta ülikift.
Vahepeal tuli Lea
(mmm.. ta on siiis vanaema venna tütar e. minu vanaema on tema tädi) (midaiagens) ja jagas meile kõigile lipikud, kuhu pidime kirjutama, mida me arvame, mis meist on 5 aasta pärast saanud ja mis on meie soovid ja unistused. Kui kõik olid ära kirjutanud panime enda lipikud pudelisse ja küünlavahaga kinni ning avame selle 5 aasta pärast jaanipäeval. Täiega äge :D
Kell oli selle lõpetuseks nii palju saanud et läksine mereäärde, kus süütasime jaanitule. Kuna jaanituld niisama passida on igav toodi välja üks suuur kummik, millega tegime saapaviske-võistlust. Vot see oli naljakas, kes viskas kõrgusesse, kes miinusesse, kes võssi ja kes üldse megakaugele. Sellega ühelpool toodi köis, millega tegime köievedu üks ühele. Ma tegin Kariinaga ja jäin alla :( nuub.
Et köieveost veel väheks jäi toodi kargud ka, millega julgemad said harjutada. Teguderohke õhtu oli.
Mingiaeg liikusime tubade juurde tagasi. Otsisime jaaniusse ja kas teate!? Leidsime neid niiiniiiiii palju. Lihtsalt niiiii vinged olevused, täiega äge oli neid vaaadata, muru sees sellised helendavad täpikesed. Oeh, neid oli palju.
Hiljem olin veel naabrite terrasil nagu noored ikka
(noored olid naabrite juures ja vanakesed meie poolel). Jõime kohvi ja kuulasime muusikat ja niisama.
Lõppudelõpuks vajusime ära ja jäime tudile.
Hommikul magasin jälle üliiikaua. Olin ennast justtt püsti saanud, kui Kiina tuppa astus ja küsis, kas ma randa ei taha nendega minna. Kõik oli julmhea, aga mul oli 10 mintsa aega.
Rannas oli megamõnuuuuuuuuuuuuuuuuus. Hullult hea jahutav tuul ja saime sellisesse kohta, kus polnud peale meie kedagi. Käisime Alari ja Kiinaga ujumas. Alguses oli ikka megakülm aga hiljem harjus ära ja ma praegugi tahaks vette minna. Niiimõnna.
Hiljem päevitasime
(orly) ja mängisime UNO't,. gaad ma armastan seda mängu :D
Hiljem kodu juures päevitasin veel, aga seal polnud üldse nii mõnna, sest tuult polnud ja ma ligunesin enda higi sisse. IUUII.
Vanaema oli välja toonud enda vanad fotoalbumid ja seal oli üks album issist. Noissand, kui ägedad pildid, täiestilõpp. Mu issi oli ikka mega kompu kunagi :D Blondid juuksed ja nunnu näokesega ja ühel pildil olid tedretäpid
(need võiks ta mulle pärandada, aga kahjuks tal enam pole neid). Igaljuhul olid need fotoalbumid üliägedad ja ma hullllult fännan mustvalgeid pilte ja see stiil nendel oli täpselt see mis paneb mind sulama. Tõsiselt, ma hullu vaimustusega vaatasin neid.
Igaljuhul jah, mega äge jaanipäev oli, kui mitte arvestada seda, et mu põlv
(hellooo, Kristo batuut) on hullemaks veits läinud, või noh, sellega naljakad lood, sest hommikul on see üliüli valus, mul oli probleeme trepist alla tulemisega, aga päeva jooksul see läheb suts paremaks. Lisaks põlvele on üks varvas pasites ja teisel jalal on küüne alt katki. Pole aimugi mis juhtus :D Aga ei tasu muretseda, see on lihtsalt nii mina, et ma alati suudan ennast mingitmoodi vigastada. aaaaaaaaa.. tomat olen ka, väga küpsetomat :D
PS: Nüüüd pole aimugi mida ma tahan, nad olid ju niiiiiiiiiiiiii kenakesed.
12:55 PM //
Out of the darkness and into the sun