sõnatu, oled muutunud

Oo kaunis suvi. Juhtus see mida ma kartsin ja mingilmääral ka ette võisin juba teada. Olen pettunud inimeses, kes tegelt mulle niiiii südamelähedaseks sai. Ma tõesti olin valmis ta jaoks olemas olema aga nagu näha siis ta ei suuda hinnata sõbrannade väärtust ja ei suuda näha nalju neil päevadel kui endal tuju pole. Pime. Mina olen kannatanud sinu iroonilisi nalju, nalju mis heidavad mu vigu mulle ette, nalju mis panevad mind halvasti tundma, ma olen kannatanud neid vaikides. Kui tuleb aeg mul midagi öelda ja mitte kõige sõnaotsesemas mõttes saan ma igatepidi vastu päid ja jalgu. Visatakse õli tulle mitte millegi pärast. Näib nagu sa otsiksid põhjust minust lahti ütlemiseks. Vabandust, et olen see kes olen. Ei, võtan enda viimase lause sõnad tagasi, sest keegi ei peaks kunagi vabandama selle üle kes ta on, samuti ka Sina. Sa oled see kes sa oled ja ma olen selline nagu mina tahan olla. Jusiis me pole nähtud olema sõbrannad, keda ma olen enda kõrvale ammu unistanud, kes sa oleksid võinud olla ja kes sa peaaegu olidki.
Sa vihastad selle üle, et ma saadan sulle süütu sõnumi selle kohta, mida ma juhuslikult kuulsin. Sul pole õrna aimugi, kas ma usun seda või mitte. Kas mul on põhjust mitte uskumiseks senikaua kuni sa ise pole mulle tõde öelnud. Korrutad mulle aina, et kuulujutte ei tasu uskuda, aga ise ei räägi tõdegi. Mida mina peaksin siis tegema? Kas sa võiskid elu näha kasvõi läbi teiste silmade?
Üldselt see teema on täiesti mõttetu. Ja pealegi, ma ei ole kade. Kaugeltki mitte. Olen selline nagu olen ja mind tahetakse sellisena nagu ma olen ja nii ongi hea. Punkt.

Kõigele vaatamata on mul täitsa tore olla. Viimastel päevadel olen leidnud endas mingise rahuliku joone ja suudan olukordades jääda rahulikuks ja tunda rõõmu asjade üle mis mul olemas on. Olen passiivsemaks muutunud. Käisin hiljaaegu Liisaga linnas, jalutasime läbi paari poe ja terve aja ta suutis mulle seletada, kuidas ta vajab üht, teist ja kolmandat. Mul oleks ka vaja lühikesi pükse, seelikut ja muid teemasid, aga ma ei tea, ma ei tunne väga vajadust ka nende järgi. Ma ei viitsi poodelda, ainult Sofiga teatud päevadel. Vbla asetseb mu tuba mingise rahuliku magnetvälja peal ja see kineetiline/potentsiaalne energia jõuab minuni. Või ei, mind suudab tegelikult rahustada mu kõigekõige kallim sõbranna siin ilmas, Gristel! (L) Ta suudab mu halamist ära kuulata ja peale seda olen ma sadakord tühjem. Minu meeeeletus (L)
Sain täna endale uue liimi ka. Lõpuks ometi. Okei, tuli rohekm veits kui 12 tundi oodata. Peaksin enda tegemistega edasi liikuma, aga arvan, et printeri tint annab ka juba otsad. Selle vahetamisega ma ei hakka igaksjuhukls vist üksi vaeva nägema, sest mina ja tehnika ei kuulu kokku. Lisaks liimile käisime vanematega täna söömas. Nende pulmaastapäev (okei, issi arvas, et se eon 6dal, emme arvas, et homme ja tegelikult on see 8.dal). Käisime Babybackis, megamõnna. Kõik seal on niiiiiiiiiiiiiii ameerikalik ja seda enam oli mul tunne, et ma vajan seda rohkem kui kunagi varem. Ma olen unistanud ameerika koolidest juba ammu. Ma harjutasin tähtede kirjutamist kombinatsioonidega USA. Uskumatu. See on minus alati olnud ja ma pean selleni jõudma. Kui mitte järgmine aasta, siis kunagi kindlasti. Ma luban seda endale.
Okei. peale meeletut söömist ma lihtsalt jõudsin kõht kõveras koju. Terve aja issi tegi mingeid eriti lambised nalju. Ma vist tean, kust ma selle joone endale pärnid olen :D

brita ütleb:
*tra imeme kõik paska nahuj ropendame terve msni täis

Kõik on OK :D

PS: ja suvi? mis sellega? ei olegi midag? ehk järgmineaasta tuleb parem, parim, kõigekõige parem?
11:41 AM  //  Out of the darkness and into the sun


Normal | bold | Italic | Underline | Link

sõnatu, oled muutunud

Oo kaunis suvi. Juhtus see mida ma kartsin ja mingilmääral ka ette võisin juba teada. Olen pettunud inimeses, kes tegelt mulle niiiii südamelähedaseks sai. Ma tõesti olin valmis ta jaoks olemas olema aga nagu näha siis ta ei suuda hinnata sõbrannade väärtust ja ei suuda näha nalju neil päevadel kui endal tuju pole. Pime. Mina olen kannatanud sinu iroonilisi nalju, nalju mis heidavad mu vigu mulle ette, nalju mis panevad mind halvasti tundma, ma olen kannatanud neid vaikides. Kui tuleb aeg mul midagi öelda ja mitte kõige sõnaotsesemas mõttes saan ma igatepidi vastu päid ja jalgu. Visatakse õli tulle mitte millegi pärast. Näib nagu sa otsiksid põhjust minust lahti ütlemiseks. Vabandust, et olen see kes olen. Ei, võtan enda viimase lause sõnad tagasi, sest keegi ei peaks kunagi vabandama selle üle kes ta on, samuti ka Sina. Sa oled see kes sa oled ja ma olen selline nagu mina tahan olla. Jusiis me pole nähtud olema sõbrannad, keda ma olen enda kõrvale ammu unistanud, kes sa oleksid võinud olla ja kes sa peaaegu olidki.
Sa vihastad selle üle, et ma saadan sulle süütu sõnumi selle kohta, mida ma juhuslikult kuulsin. Sul pole õrna aimugi, kas ma usun seda või mitte. Kas mul on põhjust mitte uskumiseks senikaua kuni sa ise pole mulle tõde öelnud. Korrutad mulle aina, et kuulujutte ei tasu uskuda, aga ise ei räägi tõdegi. Mida mina peaksin siis tegema? Kas sa võiskid elu näha kasvõi läbi teiste silmade?
Üldselt see teema on täiesti mõttetu. Ja pealegi, ma ei ole kade. Kaugeltki mitte. Olen selline nagu olen ja mind tahetakse sellisena nagu ma olen ja nii ongi hea. Punkt.

Kõigele vaatamata on mul täitsa tore olla. Viimastel päevadel olen leidnud endas mingise rahuliku joone ja suudan olukordades jääda rahulikuks ja tunda rõõmu asjade üle mis mul olemas on. Olen passiivsemaks muutunud. Käisin hiljaaegu Liisaga linnas, jalutasime läbi paari poe ja terve aja ta suutis mulle seletada, kuidas ta vajab üht, teist ja kolmandat. Mul oleks ka vaja lühikesi pükse, seelikut ja muid teemasid, aga ma ei tea, ma ei tunne väga vajadust ka nende järgi. Ma ei viitsi poodelda, ainult Sofiga teatud päevadel. Vbla asetseb mu tuba mingise rahuliku magnetvälja peal ja see kineetiline/potentsiaalne energia jõuab minuni. Või ei, mind suudab tegelikult rahustada mu kõigekõige kallim sõbranna siin ilmas, Gristel! (L) Ta suudab mu halamist ära kuulata ja peale seda olen ma sadakord tühjem. Minu meeeeletus (L)
Sain täna endale uue liimi ka. Lõpuks ometi. Okei, tuli rohekm veits kui 12 tundi oodata. Peaksin enda tegemistega edasi liikuma, aga arvan, et printeri tint annab ka juba otsad. Selle vahetamisega ma ei hakka igaksjuhukls vist üksi vaeva nägema, sest mina ja tehnika ei kuulu kokku. Lisaks liimile käisime vanematega täna söömas. Nende pulmaastapäev (okei, issi arvas, et se eon 6dal, emme arvas, et homme ja tegelikult on see 8.dal). Käisime Babybackis, megamõnna. Kõik seal on niiiiiiiiiiiiiii ameerikalik ja seda enam oli mul tunne, et ma vajan seda rohkem kui kunagi varem. Ma olen unistanud ameerika koolidest juba ammu. Ma harjutasin tähtede kirjutamist kombinatsioonidega USA. Uskumatu. See on minus alati olnud ja ma pean selleni jõudma. Kui mitte järgmine aasta, siis kunagi kindlasti. Ma luban seda endale.
Okei. peale meeletut söömist ma lihtsalt jõudsin kõht kõveras koju. Terve aja issi tegi mingeid eriti lambised nalju. Ma vist tean, kust ma selle joone endale pärnid olen :D

brita ütleb:
*tra imeme kõik paska nahuj ropendame terve msni täis

Kõik on OK :D

PS: ja suvi? mis sellega? ei olegi midag? ehk järgmineaasta tuleb parem, parim, kõigekõige parem?
11:41 AM  //  Out of the darkness and into the sun

{ I'll do what it takes till I touch the sky }

Name: Liina
Age: 17
Birth date: 28. Jan 1993
Live: @Tallinn
Horoscope Sign: Aquarius

{ The thing }

My weakness is that i care too much..

{ NETWORK }

These are my pages on other sites that I update them regulary, once every week if I'm not on hiatus!
I'm evme on DeviantART.com
I'm evme on BlogSkins.com

{ Make a wish, take a chance }