Briiizu Jänedal
Inimesed juba vinguvad, et ma peaksin kirjutama, aga ma ei suuda ennast kokku võtta ja midagi siia jäädvustada. Alustan enda jutt siis hmm.. Brita sünnipäevast, sest arvatavasti ma eelmist nädalat ei mäleta väga:D
Laupäeval siis trippisin, võinoh tegelt ma trippisin arvatavasti kõige vähem
(sain autoga), Brita juurde. Ta ema hoiatas, et neil kaos, aga polnud hullu. Alustsime söögi tegemisega. Pirukad ahju, väike omalooming ja siis pizza kallale. Ma vist umbes 1o minutit tegelesin selle taigna laotamisega plaadile, sest see oli mega üüüüüüüüber kleepuv, aga asja sai.
Lõpuks kui kõik toit oli valmis ja tal vanemad läinud saime veits puhata. Tegelt Brita kraamis veel:D Pessu ja esimesed külalised saabusid.
Mängisime Kristo ja Rasmusega tükk aega Wiid ja lõpppudelõpuks, kui Sofi saabus
(vahepeal tulid tuimad Haldi ja ta sõjamees ka) saime enda niiiii nunnu kingi üle anda. Ok, see polnud nunnu, aga lihtsalt kõige Britalikum üldse. Paljupaljupalju šokolaadi, medikad ja kino voucherid.
Külalisi vaikselt tilkus ja lõpuks saabusid meie joogid ja vess ka. Hühühüühühh..
Tegime siis rahulikult vessi, jõin Brita-kokteili ja niisama mõnulesime. Mida aeg edasi, seda rohkem rahvast juurde tilkus, või kui nüüd ausolla siis lasua vooolas. Mingi hetk oli rahvast megapalju ja ma ei saanud üldse aru, kes on kes
(mitte et ma kedagi neist varem oleks näinud).
Istusime mingite tüüpide ja Sofiga väljas. Ainukesed nimed, mis meelde jäid olid Ainar ja prisma-pesumodell. Tere! Ja ainukene nägu kes sellest seltskonnast meelde jäi oli see prismamees. Ühesõnaga megalamp.
Rahvast tuli ja tuli ja meid oli megapalju ja osad hakkasid juba magama jääma. Vahepeal purunesid klaasid, mida üritati küll ära koristada, aga siiski leidsin pidevalt enda talla alt kilde.
Rasmus jäi magama ja tema otsa püstitati mänguasjadest uuus Everest. Igast pehmed loomad, klotsid, toolid ja ma ei tea mis kõik veel ja see tüüp lihtsalt ei saanud midagi aru ja magas rahulikult. Kahju ainult Keidust, kes hiljem selle tooliga pähe sai, kuna Rasmus üritas ennast pöörata ja Keit magas põrandal seal. Keegi ütles, et karma.
Kristo magas ka barbie Ken kaisus. Ninnunnu.
Kuna kõik hakkasid ära vajuma oli suht tuim olla vahepeal. Mängisin mingite tüüpidega kaarte, mis oli ülinaljakas, sest ma vist kaotasin kõik mängud. Siis hiljem mängisin Danieli ja ühe tüübiga ka kolemeksi kaarte, aga siis ma võitsin neid. Ok, tegelt me tegime Danieliga tiimitööd selle teise kuti vastu, aga nojah.. niii kogemata, mmmmmmmmmmmmm, võitsin mina :D
Siis jäid need tüübid ka magama ning me Sofiga olime vetis arvutis. Pihi.net on siiski ta lemmik jätkuvalt. Lõpuks vabanes mingi voodi ja me saime ka Sofiga pikali heita, kell oli peaaegu 7 juba ja õues oli jälle valge. Mängisime Aliast ja lugesime pihi.neti. Tudusime umbes 2 tundi.
Hommiku, võinoh kui me ülesse olime ärganud olid paljud ära läinud juba. Ok, enamus.
Lõpuks aurasid kõik ära ja jäime Britaga kahekesi. Koristasime veel veits ja läksime päevitama. Niiiii mõnna. Grillisime
(liha jäi ikkagi tooreks :( ), sõime, päevitasime, sõime jäätist, hullasime murupritsiga ja päevitasime. Kella 6 paiku hakkasime bussile jalutama.
Täitsa fun sünnipäev oli üle pika aja.
(L)Esmaspäeva hommikul oli piinavalt vara äratus. Kella 9ksaks Baltasse ja sealt rongiga Jänedale. Nii ammu pole rongiga sõita saanud ja mulle hullult meeldib ikka. Alustasime enda matka siis kõrvetavas kuumuses. Õnneks ära ei põlenud, sest 30nene päikesekreem tegi enda töö :D
Jalutasime, ok, matkasime. Sofi sebis meie giidiga või giid sebis teda, igaljuhul neil oli täitsa tore kõige ees kahekesi jalutada. Ürrürrr.
Muidugi olin Niidas nii tore ja mainis kindlasti meile kõigile, et ujumisasjad oleks võinud ka kaasa võtta. Poistel oli lebo, pluus ära ja vette. Tegime küll alguses veits Kristo, Rasmuse, Mareli ja Anne-Maiga veesõda, aga peale seda kui Rasmus hakkas kaane loopima ei tundunud see eriti hea mõttena. Kuna oli tõesti kohutavalt palav ja kuum ja mida kõike veel siis hakkati inimesi vette lükkama. Alguses Ronet, Carinee ja mingid tüübid veel. Lõpuks Üllar ja mina. Riietega, üleni, ülepea vette. Vesi iseenesest oli megasoe ja mul polnud midagi selle vastu, et ma terve ülejäänud aja pidin märgade riietega olema, sest see oli omamoodi jahutav.
Hakkasime tagasi kõmpima, pool teed metsa sees käisin paljajalu. Suutsin muidugi sääski enda peale meelitada ja mu ülahuult kaunistas peatselt kaunis, väga kaunis sääsepunn, mis oli suurem kui oleks pidanud olema. Tänu jumalale, et see suht ruttu ära kadus.
Tänu Roneti juhatusele, giid oli arvatavasti viimane, jõudsime raudteeni. Nägime juba lõppu, aga meil kästi tagasi minna ja teist teed kaudu jalutada. Keegi ei viitsinud niiet kõndisime raudteel. Nii romantiline. Rääkisin Siimuga juttu ja jagasin oma teadmisi teistega, kuhu kaob rongide wc hmmmm.. sisu? :D
Käisime poes ja sõitsime rongiga tagasi. Hulllll uni tuli peale ja pool teed magasin ja ülejäänud pool kuulasin muusikat ja üritasin lugeda huultelt, senikaua kuni Sofi ja Kristo sõnamängu mängisid.
Jõudsime Baltasse, ostsime Sofiga maaaaasusid ja lebotasime murul ning jutustasime. Mullitasime bussipeatuses ja tõmbasime sellega väikeseid endale ligi.
Kuskil pool5 olin juba kodus ja sain enda juba täitsa kuivad riided seljast võtta. Milline õnnistus.
Õhtupoole tuli Keit siia, jalutasime randa ja seadsime vessi püsti. Piibutasime, rääkisime poistest ja unistasime jälle. Vahepeal tuli meie juurde mingi jalgrattur, mees, Keit pakkus vanuseks 27 aga ta ise ütles et on 39. Igaljuhul mingi vanematsorti. Alguses rääkis, et ta tegi ka kunagi Istambulis piipu ja küsis, kas see on päris tubakas, mida me teeme. Arvas, et see on mingi aseaine vms. Ta hakkas meile rääkima enda armastusest ühe 17 aastase tüdruku vastu, aga see armastus on ainult virtuaalne ja temameelest pole normaalne, et selle tüdrukul on olnud juba 1o poissi ja annab ennast nii kergest kätte. Rääkis, et kui väga ta ikka seda tüdrukut armastab
(tuletan meelde, et see mees oli võhivõõras) ja küsis meilt nõu mingiste lambiste asjade kohta. Ütles, et on hakanud isegi luuletusi ja armastuskirju talle kirjutama
(orly, miks tüdruk teda blokib ju) ja et ta tahaks juba endale mingit naist või siis vähemalt samaväärilist nagu see 17 aastane. Kogu selle jutu lõpuks ütles ta, et ta bluffis terve aja ja see on ta raamatu käsikiri. Väga lamp igaljuhul.
Vessutasime Keiduga veel, kiikusime, nillisime kutte ja tulime tulema.
Koju jõudes mõtlesin, et oh, näen veel modellide lõppu ja gg'd aga tuhkagi. Mu alumine naaber hakkas minuga jutustama. Arvatavasti oli tal hull rääkimisvajadus. Terve aja rääkis, kuidas ta tahaks midagi teha ja selle 40 minuti sees jõudis rääkida enda emast, eelmisest kodust, peikast ja sellest kuidas nad kohtusid ja igasugustest asjadest veel. Oeh, ta on tore.
Täna, teisipäeval tuli Gristel siia. Oh, kuidas ma teda armastan
(L). Mu kõigekõigekõigekõige parem. Õpetasin siis talle matat veits ning juhuu, ta sai isegi selgeks selle :D Jutustasime ja jagasime teadmisi. Lõpuks tuli Kristo Tabasallu ning me Gristeliga trippisime sinna. Saime kokku, Markus oli ka
( oioioioi, Sofi). Vessutasime ja rääkisime juttu. Enno, pätt poiss, tuli liiga vara Gristelile järgi niiet ma jäin nende kahe tüübiga kahekesi. Vessutasime veel mõndaaega, käisime poes ja jalutasin koju.
Nüüd ma siin unelen ja olen uhke, et sain selle blogiga lõpetatud. Missest, et see nii pealiskaudne ja napisõnaline on, aga mälestused on need mis jäävad.
PS: uskumatu, miks nii tundetu?
2:25 PM //
Out of the darkness and into the sun
Normal |
bold |
Italic |
Underline |
Link
Briiizu Jänedal
Inimesed juba vinguvad, et ma peaksin kirjutama, aga ma ei suuda ennast kokku võtta ja midagi siia jäädvustada. Alustan enda jutt siis hmm.. Brita sünnipäevast, sest arvatavasti ma eelmist nädalat ei mäleta väga:D
Laupäeval siis trippisin, võinoh tegelt ma trippisin arvatavasti kõige vähem
(sain autoga), Brita juurde. Ta ema hoiatas, et neil kaos, aga polnud hullu. Alustsime söögi tegemisega. Pirukad ahju, väike omalooming ja siis pizza kallale. Ma vist umbes 1o minutit tegelesin selle taigna laotamisega plaadile, sest see oli mega üüüüüüüüber kleepuv, aga asja sai.
Lõpuks kui kõik toit oli valmis ja tal vanemad läinud saime veits puhata. Tegelt Brita kraamis veel:D Pessu ja esimesed külalised saabusid.
Mängisime Kristo ja Rasmusega tükk aega Wiid ja lõpppudelõpuks, kui Sofi saabus
(vahepeal tulid tuimad Haldi ja ta sõjamees ka) saime enda niiiii nunnu kingi üle anda. Ok, see polnud nunnu, aga lihtsalt kõige Britalikum üldse. Paljupaljupalju šokolaadi, medikad ja kino voucherid.
Külalisi vaikselt tilkus ja lõpuks saabusid meie joogid ja vess ka. Hühühüühühh..
Tegime siis rahulikult vessi, jõin Brita-kokteili ja niisama mõnulesime. Mida aeg edasi, seda rohkem rahvast juurde tilkus, või kui nüüd ausolla siis lasua vooolas. Mingi hetk oli rahvast megapalju ja ma ei saanud üldse aru, kes on kes
(mitte et ma kedagi neist varem oleks näinud).
Istusime mingite tüüpide ja Sofiga väljas. Ainukesed nimed, mis meelde jäid olid Ainar ja prisma-pesumodell. Tere! Ja ainukene nägu kes sellest seltskonnast meelde jäi oli see prismamees. Ühesõnaga megalamp.
Rahvast tuli ja tuli ja meid oli megapalju ja osad hakkasid juba magama jääma. Vahepeal purunesid klaasid, mida üritati küll ära koristada, aga siiski leidsin pidevalt enda talla alt kilde.
Rasmus jäi magama ja tema otsa püstitati mänguasjadest uuus Everest. Igast pehmed loomad, klotsid, toolid ja ma ei tea mis kõik veel ja see tüüp lihtsalt ei saanud midagi aru ja magas rahulikult. Kahju ainult Keidust, kes hiljem selle tooliga pähe sai, kuna Rasmus üritas ennast pöörata ja Keit magas põrandal seal. Keegi ütles, et karma.
Kristo magas ka barbie Ken kaisus. Ninnunnu.
Kuna kõik hakkasid ära vajuma oli suht tuim olla vahepeal. Mängisin mingite tüüpidega kaarte, mis oli ülinaljakas, sest ma vist kaotasin kõik mängud. Siis hiljem mängisin Danieli ja ühe tüübiga ka kolemeksi kaarte, aga siis ma võitsin neid. Ok, tegelt me tegime Danieliga tiimitööd selle teise kuti vastu, aga nojah.. niii kogemata, mmmmmmmmmmmmm, võitsin mina :D
Siis jäid need tüübid ka magama ning me Sofiga olime vetis arvutis. Pihi.net on siiski ta lemmik jätkuvalt. Lõpuks vabanes mingi voodi ja me saime ka Sofiga pikali heita, kell oli peaaegu 7 juba ja õues oli jälle valge. Mängisime Aliast ja lugesime pihi.neti. Tudusime umbes 2 tundi.
Hommiku, võinoh kui me ülesse olime ärganud olid paljud ära läinud juba. Ok, enamus.
Lõpuks aurasid kõik ära ja jäime Britaga kahekesi. Koristasime veel veits ja läksime päevitama. Niiiii mõnna. Grillisime
(liha jäi ikkagi tooreks :( ), sõime, päevitasime, sõime jäätist, hullasime murupritsiga ja päevitasime. Kella 6 paiku hakkasime bussile jalutama.
Täitsa fun sünnipäev oli üle pika aja.
(L)Esmaspäeva hommikul oli piinavalt vara äratus. Kella 9ksaks Baltasse ja sealt rongiga Jänedale. Nii ammu pole rongiga sõita saanud ja mulle hullult meeldib ikka. Alustasime enda matka siis kõrvetavas kuumuses. Õnneks ära ei põlenud, sest 30nene päikesekreem tegi enda töö :D
Jalutasime, ok, matkasime. Sofi sebis meie giidiga või giid sebis teda, igaljuhul neil oli täitsa tore kõige ees kahekesi jalutada. Ürrürrr.
Muidugi olin Niidas nii tore ja mainis kindlasti meile kõigile, et ujumisasjad oleks võinud ka kaasa võtta. Poistel oli lebo, pluus ära ja vette. Tegime küll alguses veits Kristo, Rasmuse, Mareli ja Anne-Maiga veesõda, aga peale seda kui Rasmus hakkas kaane loopima ei tundunud see eriti hea mõttena. Kuna oli tõesti kohutavalt palav ja kuum ja mida kõike veel siis hakkati inimesi vette lükkama. Alguses Ronet, Carinee ja mingid tüübid veel. Lõpuks Üllar ja mina. Riietega, üleni, ülepea vette. Vesi iseenesest oli megasoe ja mul polnud midagi selle vastu, et ma terve ülejäänud aja pidin märgade riietega olema, sest see oli omamoodi jahutav.
Hakkasime tagasi kõmpima, pool teed metsa sees käisin paljajalu. Suutsin muidugi sääski enda peale meelitada ja mu ülahuult kaunistas peatselt kaunis, väga kaunis sääsepunn, mis oli suurem kui oleks pidanud olema. Tänu jumalale, et see suht ruttu ära kadus.
Tänu Roneti juhatusele, giid oli arvatavasti viimane, jõudsime raudteeni. Nägime juba lõppu, aga meil kästi tagasi minna ja teist teed kaudu jalutada. Keegi ei viitsinud niiet kõndisime raudteel. Nii romantiline. Rääkisin Siimuga juttu ja jagasin oma teadmisi teistega, kuhu kaob rongide wc hmmmm.. sisu? :D
Käisime poes ja sõitsime rongiga tagasi. Hulllll uni tuli peale ja pool teed magasin ja ülejäänud pool kuulasin muusikat ja üritasin lugeda huultelt, senikaua kuni Sofi ja Kristo sõnamängu mängisid.
Jõudsime Baltasse, ostsime Sofiga maaaaasusid ja lebotasime murul ning jutustasime. Mullitasime bussipeatuses ja tõmbasime sellega väikeseid endale ligi.
Kuskil pool5 olin juba kodus ja sain enda juba täitsa kuivad riided seljast võtta. Milline õnnistus.
Õhtupoole tuli Keit siia, jalutasime randa ja seadsime vessi püsti. Piibutasime, rääkisime poistest ja unistasime jälle. Vahepeal tuli meie juurde mingi jalgrattur, mees, Keit pakkus vanuseks 27 aga ta ise ütles et on 39. Igaljuhul mingi vanematsorti. Alguses rääkis, et ta tegi ka kunagi Istambulis piipu ja küsis, kas see on päris tubakas, mida me teeme. Arvas, et see on mingi aseaine vms. Ta hakkas meile rääkima enda armastusest ühe 17 aastase tüdruku vastu, aga see armastus on ainult virtuaalne ja temameelest pole normaalne, et selle tüdrukul on olnud juba 1o poissi ja annab ennast nii kergest kätte. Rääkis, et kui väga ta ikka seda tüdrukut armastab
(tuletan meelde, et see mees oli võhivõõras) ja küsis meilt nõu mingiste lambiste asjade kohta. Ütles, et on hakanud isegi luuletusi ja armastuskirju talle kirjutama
(orly, miks tüdruk teda blokib ju) ja et ta tahaks juba endale mingit naist või siis vähemalt samaväärilist nagu see 17 aastane. Kogu selle jutu lõpuks ütles ta, et ta bluffis terve aja ja see on ta raamatu käsikiri. Väga lamp igaljuhul.
Vessutasime Keiduga veel, kiikusime, nillisime kutte ja tulime tulema.
Koju jõudes mõtlesin, et oh, näen veel modellide lõppu ja gg'd aga tuhkagi. Mu alumine naaber hakkas minuga jutustama. Arvatavasti oli tal hull rääkimisvajadus. Terve aja rääkis, kuidas ta tahaks midagi teha ja selle 40 minuti sees jõudis rääkida enda emast, eelmisest kodust, peikast ja sellest kuidas nad kohtusid ja igasugustest asjadest veel. Oeh, ta on tore.
Täna, teisipäeval tuli Gristel siia. Oh, kuidas ma teda armastan
(L). Mu kõigekõigekõigekõige parem. Õpetasin siis talle matat veits ning juhuu, ta sai isegi selgeks selle :D Jutustasime ja jagasime teadmisi. Lõpuks tuli Kristo Tabasallu ning me Gristeliga trippisime sinna. Saime kokku, Markus oli ka
( oioioioi, Sofi). Vessutasime ja rääkisime juttu. Enno, pätt poiss, tuli liiga vara Gristelile järgi niiet ma jäin nende kahe tüübiga kahekesi. Vessutasime veel mõndaaega, käisime poes ja jalutasin koju.
Nüüd ma siin unelen ja olen uhke, et sain selle blogiga lõpetatud. Missest, et see nii pealiskaudne ja napisõnaline on, aga mälestused on need mis jäävad.
PS: uskumatu, miks nii tundetu?
2:25 PM //
Out of the darkness and into the sun