Okei, enam kui nädal on möödas mu sisukast sissekandest. Peaksin nüüd midagi kirja panema, kuigi ma olen praegu niiiiiiiiiiiii väsinud, et ei viitsi enda näppegi mööda klaviatuure vedada.
Ma ei hakka enda peakest eelmise nädalaga vaevama. Kuigi reedene oli suht metsik -.- jah, ma ei viitsi kirjutada sellest. :))
Esmaspäeva ma ei mäleta eriti. Sain kätte enda üliarmsa kingituse veel ühelt üliarmsakselt. Aitäh;*
Teisipäeva ei mäleta.
Kolmapäev oli suuuht mõttekas. Essa tund oli kunst, kus me ei teinud midagi, teine oli ajalugu, kus nagu arvate võite, ei teinud me mitttttte midagi
(nagu me kunagi eriti teeks?) ja siis pidi tulema filmindused aga kuna me ei saanud auditooriumisse, andis õpetaja meile tunni alguses kodusetöö ja ütles, et temagi poolest võime ära minna. Suht hea, põmst kaks tundi (y). Kell oli nii vähe niiet mõtlesime Keiduga midagi teha. Käisime poest läbi ja suundusime temakale. Tegime pannukaid, sõime, naersime, vaatasime mingit suuht lambist filmi:D
(ok, tegelt see oli hea. Keidu arust olid seal seksikad mehed, no ma ei tea, mulle hindud väga ei meeldi :( )
Peale filmivaatamist liikusime linnapoole, mul oli hambaarst. Veits feilisin, kui jõudsime kohale mingi 40 mintsa varem
(noo, pole minusüü, et mul oli valesti see aeg ülessekirjutatud -.- ) Jalutasime Selverisse, lugesime horoskoope-tavaline ju. Jalutasime tagasi, sõitsime liftiga igast ägedate inimestega
( noja, polikliinikus on alati ägedad juuu :D ) ja käisin hambaarsti juures 15mintsaga. Väljusin megatuimestusega jälle, niiet pool õhtut ei saanud ma hügieenilist normaalselt kasutada ega naerda - äge:D Meil tekkis Keiduga mõtte, end üleni ära tuimestada ja siis ära augustada:D:D:D:D kunagi saab tehtud :)
Jalutasime uuesti Selveri poole. Ootasime metsikult kaua trolli ja sõitsime Kaja juurde. Ilma vähimagi pingutseta otsisime ülesse koha, kuhu olime plaaninud juba eelmisest nädalast alates minna. Okei, see koht oli nagu
DOUBLE FAIL:D:D:D:D:D:D:D
Peale seda läksime õismäele. Läksime siis veel mingissesse poodi
(seal ju sitakas kohti, kus šhopata). Käisime seal ära ja siis suundusime bussika poole. Teepeal oli päris äge intsident. Üks mees tahtsi meid politseijaoskonda viia, kuna me tegime alaealsitele keelatud tegevust. Nojaaa.. alguses saime mõlemad Keiduga küll haige šhoki, kuid hiljem tegime selle vennaga juba nalja :D:D:D
Neljapäev oli sama lambine suht nagu kolmapäev. Essa tund oli mata, siis oli saksa, kus õpetaja mõtles, et kuna me seda keelt megalt armastame,et õudsalt äge oleks
TK teha -,- parim :))
Peale saksat tulid estad, kus kirjutasime esseed. Nja, kuna mul oli kodus see valmistehtud, kirjutasin selle tunniga ära. Kuna peale seda oleks mul vaba tund olnud ja peale seda veel keka, mis munujaoks ka põmst vaba ja viimaseks venku, mis on niisama killer juba, siis otsustasime Mariega minema minna. Parim selle kõige jures on see, et arvatavasti ma ei saanud puudumisigi äraminemise kohta. Noja, tuleb kasuks vahepeal, kui oled kergelt tagasihoidlikum :D
Enne bussile minekut käisin veel poest läbi ja ostsin suuure jäätise, et kodus frappeice teha.
(mõeldes Mari-Liisile :) kunagi peame sinna õigesse kohta minema, seda jooma uuesti, EKS!!! )
Reede
(oh, juba ma olen tänase päeva juures, vapustav:D ma suudan mega kokkuhoidlikult kirjutada:D:D:D) oli killer. Ok, ainult kool :D Teise tunni ajal, estas, oli
KT. Tegime Sofiga veits koostööd ja rääkisime suht palju ja Marie ütles ühe sõna ja talt võeti töö ära kohe!!. :s megahaige:(( Järgmine tund oli ajalugu, tundub super eks! kuid
EI, meie Heiki oli täna mingi meisekas. Igastahes oli tore teada, et 15inimest lähevad kohe tunni alguses arvutiklassi raudvara hindele tegema. Parim eks, et ma õppinud olin ja seda mingi 5 lehekülge oli. Lemmmmmmik. Arvutid avanesid mingi 12 mintsa :)) tõesti loodan, et see pole meie tegelik arvutiklass :D Igastahes sain enda ülesande ja Liisult vastused. Muidugi olen mina alati see õnnelik, kes sai kahe-leheküljelise vastused. Parim. üritasin siis seda kotist vaadata, aga Heiki kuulis, kuidas ma nende lehtedega sahkerdasin. Omg, ma kartsin, et paneb ühe mulle, aga õnneks palus mul kott maha tõsta. Sellega vedas. Kuigii. mul oli ainult mingi 9 kahekümnest küsimusest tehtud. Parim :D Teistest vastustest mul polnud halllli aimugi. Õnneks tuli Laura ja ta sai sama töö mis ma, tegime veits koos ja siis Nancylt sain ka abi. Lõpppude-lõpuks sain viie :)
Järgmine tund oli ka ajalugu. Super eks- võimitte :))) Lobisesime Sofiga tunnis, nagu tavaliselt eks, ja siiiiiiiiiiiis õpetaja nagu
MEGA VALJULT KARJUS mu peale!!!!! Omg, mul jäi hing kinni vist. Ok, ma ei mäletagi täpselt, mis ta karjus, aga igastahes midagi sellist, et ma lõpetaks lobisemise ja ma sain muidugi märkuse korrakohta. Omg, see oli täiega jube:D
Peale meeeldivaid
(-.-) ajalugusid oli veel meeldivam mata. Muidugi oli meil seal
KT. Feilisin, seekord päris kindlasti. Loodan, et saan vähemalt 4ja :( tõesti ei oska arvata, mis õigesti ja mis valesti läks. Masendav.
Peale tunde läksime Keiduga poest läbi, ostsime pizzat ja komme ja suundusime tema juurde juba. Tunnen end seal juba suht koduselt :) Tegime pizzat siis uunis. Päris hea, et pakile oli kirjutatud 6-10 mintsa soojendada ja enne 6mintsa hakkas see haigelt sulama juba :D:D:D:D mingi kees paaegu :D nice. Suht nätske värk oli:D:D
Vaatasime siis jälle mingit filmi.
( 2 TUNDI!! :D) Peale seda tegelesime enda lemmikpoodide aadresside otsimistega ja suundusime linna. Otsisime Kristiinest ühte kohta ja jõudsime lõpuks hauakivide poeni. Parim :D
Siis suundusime uuesti trollile. Nii kiiresti, kui saime, sest megaaalibe oli :D Koguaeg libisesime ja meil on juba kombeks saanud ületada ülekäike punase tulega. Ma ütlen, et me saame veel kunagi trahvi selleest:D sest me teeme seda
KOGUAEG :D
Igastahes me siis sõitsime trolliga ja siis tulime maha siis sõitsime trammiga ja siis otsustasime maha minna, aga ei läinud sõitsime veel ühe peatuse ja tahtsime maha minna, aga läksime hoopis järgmises peatuses. Käisime poes, läksime trammile, sõitsime ühe peatuse tagasi, käisime kahes poes, läksime trammile, käisime poes, läksime bussile ja suundusime hessi. Täiesti lõpppp kui tühjad meie kõhud olid. See polnud normaalne :S nagu issand, see oli kohutav:D:D:D:D
Otsime siis endale eined ja sõime need vist 2minutiga ära. Okei, nali, sest seda suurt burksi pole võimalik nii kiiresti süüa, kui sa just ei taha, et näeksid näost välja nagu oleksid näomaski teinud biojäätmetest. Lõpuks, kui olime lõpetanud, pidime me lihtsalt lõhkeme. Kõht oli niiiiiiiiiiiiii täis, et ma ei jaksanud ennast üldse liigutada. Parim :D
Suudnusime trollikasse, kus nägime Marit ja sain temaga õikale sõita :)
See oli siis lühikokkuvõte mu tegemistest. Okei, tegemisi oli, aga see oli väikene ülevaade, sest ma ei viitsi enda hallollust rohkem ärritada :D
Bitch kirjutab Draamat ja Diipi
Nii, seda peatükki on raske alustada, sest niipalju on mida tahaks kirjutada, aga samas ma ei taha seda kõike nii avalikult teha ja sealjuures ma ei oskagi. See nädal hmm. algas valusalt ja neljapäevani oligi kõik nii pingeline ja vastik ja raske. Jaa.. eks igaüks saab ise aru, kellest ma räägin või õigemini, kellest ma kirjutan. Võin öelda, et kogu jutt pole ainult ühest inimesest ning see teebki mu elu vahel niiiiiiii kokkuvarisemise äärele, et ma tõesti tunnen, et kõik on ümbertringi nii raske ja kurnav, et ma lasua ei soovi kooli minna ja hommikul voodist tõusta, et peaksin jälle piinlema, millal ma pääsen enda parimasse kohta maailmas. Ma ei tunne
MITTE KUSKIL ennast paremini, kui enda toas. See on parim tunne, kui ma saan siin olla reede õhtul, nautida muusikat ja lihtsalt mõelda, et ma võingi homme mitte voodist tõusta.
Igastahes, ma ei tea, seda siin on raske kirjutada, kui oled unine ja kui hetkeliselt on kõik korras. Võisiiis näiliselt, sest ma olen enam kui kindel, et iga pisiasigi sinujuures võib vahel mind nii närvi ajada, et ma ei suuda lihtsalt mõista, miks ma endale nii teen? Oijah.. sa suudad olla alati mu jaoks parim, kui mul sind vaja läheb ja vahel suudad.. nojah, vahel sind lihtsalt pole ja need vabandused on jah, sellised, mis , ma ei oskagi öelda, nad ei aja närvi, vaid teevad lihtsalt nukraks. Ma tahaks, et kõik oleks endine. Sa oled üksik, ei ole meiega, kuigi ma seda väga tahaksin, sest ainult nii saaksid ennast ehk parandada ja mõista, kui väga me kõik sind armastame. Kõik hoolivad sinust ja lihtsalt sa ise vahepeal suudad ära rikkuda selle, mis sul on. Okei, raske on tõesti enda iseloomu muuta, aga ma olen seda mingil perioodil suutnud ning siiski, kui ma tuletan meelde enda
'uue elu algust' on mu päev parem ning kõigil teistel on ka meeldiv olla minuga. Sa ei saa küll muuta seda, kes sa oled, aga sa saad muuta seda, kuidas sa kohtled enda sõpru. Vahel võib jääda tunne, et sa ei hooli kellestki, peale enda. Vabandused, mis mõne silmis polegi vabandused on hakanud muutuma sellisteks, millest lihtsalt on raske aru saada. Raske on mõelda, kas uskuda või mitte, aga siiski ma ju proovin ja tahan uskuda. Sisimas loodan, et sa ei muutu, sest sa meeldid mulle sellisena nagu oled, aga tegelikult ülekõige soovin, et muudaksid ennast. Ei , mitte tegelikult ennast, vaid enda mõttemaailma enda sõpradest ja endast. On teisi, kes sinuga arvestavad ja on ka neid, kes soovivad sind näha ning on ka neid, kes tõsiselt on valmis sind toetama ja aitama ning usu või mitte on inimesi, kellele sa meeldid ja kindlasti pole selliseid, kes vihkaks sind!!! Unistused..
Ja siis on veel neid mu elus, kes suudavad mind päevast päeva üllatada. Ta võib olla esimesel pilgul küll tavaline, okei, esimesel pilgul sa ei pane teda tähelegi ja sel hetkel, kui sa temaga suhtlema hakkad võib kõrvalt vaatajale tunduda, et sa oled arust ära. Järgmisel hetkel tunned, et ta on üks ja ainus. Ta on lihtsalt perfektne. Ta suudab sõnadega luua maailma ja lihtsalt rääkida ja panna sind naerma igal momendil. Ja kolmandal hetkel tema perfketsus kandub edasi ja ta on
KÕIGI jaoks ideaalne. Ta suudab enda suuga võluda kõiki. Ka neid , kes esialgu mind segaseks pidasid. Nendest pealtvaatajatest saavad härra imelise uued parimad mänguasjad, kelle mõttemaailma tungida. See ajab lihtsalt marru. Pead mind alguseks imelikuks ja siis järgmisel hetkel oled Ta küljeall. Ja... teiste sõpradega suhtlema hakata ja siis nad enda poolele võita on ka ju tore tegevus. Ja kõige sellejuures pöörata mulle selg? Okei, me pole ju kunagi nii hästi läbi saanud, et ma saaksin öelda, et te hülgasite minu, aga ma pole ju blondiin, et ma ei saaks aru, et te ei sallli mind! Pole raske saad aru vihjetest, mis on niiivõrd selged, et isegi vist pime arvaks, et miski korrast ära. Aga ärge arvakegi, et ma sellepärast nüüd öösel patja nutaksin. Oei, ma saan enda eluga vägahästi isegi hakkama ja seda enam, et me pole kunagi üksteisele arvatavasti meeldinud. Igapäevaga see võõrdumine vist kestab ning härra imeline on ainukene friik, kes sellest kõigest kasu saab. Ta saab kasu vist kõigest, sest ükskkõik kui masenduses minu tuju poleks või ükskkõik kelle ta sõbra, on ta alati rõõmus ning topib enda rõvedaid rõõmusmaile igalepoole, niiet lausa okse tekib kurku. Ta ei oska enda rõõmu õigel ajal õiges kohas väljendada... ning nii saab härra imelisest vastik väikene ärakasutaja.
Ja siis on mu elus veel teisigi, kelle peale ma lausa tahaks vahel karjuda. Okei, tegelt neid pole palju, vaid üksikud, aga see on nüüd küll ülim saladus, mida ma vist kellegagi ei jagaks. Vahel ma mõtlen, et miks inimesed ei võiks enda elu elada? Ise midagi väljamõelda ja mitte kopeerida teisi??? See ajab ikka vahel vägavägaväga raevu. Ma kasutan seda, ma mõtlen sellele ja siis ma lähen sinna, mis ei kuulu minu autoriõiguste alla ja ma näen seal täpselt sama. Miks noh? Sa pole ju nii loll, et ise midagi geniaalset välja mõelda..ma pole kade, ei mitte seda, aga lihtsalt, vahel tahan eriline olla. Me kõik ju vajame seda tunnet mingiaeg, me tahame teistest eristuda, aga kui keegi tuleb samale ideele nagu sina, õigemini, ta varastab su idee, siis on raske eriliseks jääda. Ainulaadsus on see, mida ma hindan ning omad ideed-mida ma julmaldan.
Ok, tänaseks lõpetan:D üle raskuste kirjutasin selle lõpuks siiski ära:D hea tunne nüüd. Õnneks suutsin seda teha veits mitmekesisemalt, kui Marie :D:D:D Loodan, et suudan ennast parandanda ja kirjtuan nüüd veits tihedamini. Asi on vist kujunduses, see ei meeldi mulle ja ei kutsu ka kirjutama:D
PS: ma unistan enda ideaalist, ma vihastan asjade peale, ma teen teistele haiget ja kui see minuga juhtub on kõik kõige halvemad.
11:37 AM //
Out of the darkness and into the sun
Normal |
bold |
Italic |
Underline |
Link
Okei, enam kui nädal on möödas mu sisukast sissekandest. Peaksin nüüd midagi kirja panema, kuigi ma olen praegu niiiiiiiiiiiii väsinud, et ei viitsi enda näppegi mööda klaviatuure vedada.
Ma ei hakka enda peakest eelmise nädalaga vaevama. Kuigi reedene oli suht metsik -.- jah, ma ei viitsi kirjutada sellest. :))
Esmaspäeva ma ei mäleta eriti. Sain kätte enda üliarmsa kingituse veel ühelt üliarmsakselt. Aitäh;*
Teisipäeva ei mäleta.
Kolmapäev oli suuuht mõttekas. Essa tund oli kunst, kus me ei teinud midagi, teine oli ajalugu, kus nagu arvate võite, ei teinud me mitttttte midagi
(nagu me kunagi eriti teeks?) ja siis pidi tulema filmindused aga kuna me ei saanud auditooriumisse, andis õpetaja meile tunni alguses kodusetöö ja ütles, et temagi poolest võime ära minna. Suht hea, põmst kaks tundi (y). Kell oli nii vähe niiet mõtlesime Keiduga midagi teha. Käisime poest läbi ja suundusime temakale. Tegime pannukaid, sõime, naersime, vaatasime mingit suuht lambist filmi:D
(ok, tegelt see oli hea. Keidu arust olid seal seksikad mehed, no ma ei tea, mulle hindud väga ei meeldi :( )
Peale filmivaatamist liikusime linnapoole, mul oli hambaarst. Veits feilisin, kui jõudsime kohale mingi 40 mintsa varem
(noo, pole minusüü, et mul oli valesti see aeg ülessekirjutatud -.- ) Jalutasime Selverisse, lugesime horoskoope-tavaline ju. Jalutasime tagasi, sõitsime liftiga igast ägedate inimestega
( noja, polikliinikus on alati ägedad juuu :D ) ja käisin hambaarsti juures 15mintsaga. Väljusin megatuimestusega jälle, niiet pool õhtut ei saanud ma hügieenilist normaalselt kasutada ega naerda - äge:D Meil tekkis Keiduga mõtte, end üleni ära tuimestada ja siis ära augustada:D:D:D:D kunagi saab tehtud :)
Jalutasime uuesti Selveri poole. Ootasime metsikult kaua trolli ja sõitsime Kaja juurde. Ilma vähimagi pingutseta otsisime ülesse koha, kuhu olime plaaninud juba eelmisest nädalast alates minna. Okei, see koht oli nagu
DOUBLE FAIL:D:D:D:D:D:D:D
Peale seda läksime õismäele. Läksime siis veel mingissesse poodi
(seal ju sitakas kohti, kus šhopata). Käisime seal ära ja siis suundusime bussika poole. Teepeal oli päris äge intsident. Üks mees tahtsi meid politseijaoskonda viia, kuna me tegime alaealsitele keelatud tegevust. Nojaaa.. alguses saime mõlemad Keiduga küll haige šhoki, kuid hiljem tegime selle vennaga juba nalja :D:D:D
Neljapäev oli sama lambine suht nagu kolmapäev. Essa tund oli mata, siis oli saksa, kus õpetaja mõtles, et kuna me seda keelt megalt armastame,et õudsalt äge oleks
TK teha -,- parim :))
Peale saksat tulid estad, kus kirjutasime esseed. Nja, kuna mul oli kodus see valmistehtud, kirjutasin selle tunniga ära. Kuna peale seda oleks mul vaba tund olnud ja peale seda veel keka, mis munujaoks ka põmst vaba ja viimaseks venku, mis on niisama killer juba, siis otsustasime Mariega minema minna. Parim selle kõige jures on see, et arvatavasti ma ei saanud puudumisigi äraminemise kohta. Noja, tuleb kasuks vahepeal, kui oled kergelt tagasihoidlikum :D
Enne bussile minekut käisin veel poest läbi ja ostsin suuure jäätise, et kodus frappeice teha.
(mõeldes Mari-Liisile :) kunagi peame sinna õigesse kohta minema, seda jooma uuesti, EKS!!! )
Reede
(oh, juba ma olen tänase päeva juures, vapustav:D ma suudan mega kokkuhoidlikult kirjutada:D:D:D) oli killer. Ok, ainult kool :D Teise tunni ajal, estas, oli
KT. Tegime Sofiga veits koostööd ja rääkisime suht palju ja Marie ütles ühe sõna ja talt võeti töö ära kohe!!. :s megahaige:(( Järgmine tund oli ajalugu, tundub super eks! kuid
EI, meie Heiki oli täna mingi meisekas. Igastahes oli tore teada, et 15inimest lähevad kohe tunni alguses arvutiklassi raudvara hindele tegema. Parim eks, et ma õppinud olin ja seda mingi 5 lehekülge oli. Lemmmmmmik. Arvutid avanesid mingi 12 mintsa :)) tõesti loodan, et see pole meie tegelik arvutiklass :D Igastahes sain enda ülesande ja Liisult vastused. Muidugi olen mina alati see õnnelik, kes sai kahe-leheküljelise vastused. Parim. üritasin siis seda kotist vaadata, aga Heiki kuulis, kuidas ma nende lehtedega sahkerdasin. Omg, ma kartsin, et paneb ühe mulle, aga õnneks palus mul kott maha tõsta. Sellega vedas. Kuigii. mul oli ainult mingi 9 kahekümnest küsimusest tehtud. Parim :D Teistest vastustest mul polnud halllli aimugi. Õnneks tuli Laura ja ta sai sama töö mis ma, tegime veits koos ja siis Nancylt sain ka abi. Lõpppude-lõpuks sain viie :)
Järgmine tund oli ka ajalugu. Super eks- võimitte :))) Lobisesime Sofiga tunnis, nagu tavaliselt eks, ja siiiiiiiiiiiis õpetaja nagu
MEGA VALJULT KARJUS mu peale!!!!! Omg, mul jäi hing kinni vist. Ok, ma ei mäletagi täpselt, mis ta karjus, aga igastahes midagi sellist, et ma lõpetaks lobisemise ja ma sain muidugi märkuse korrakohta. Omg, see oli täiega jube:D
Peale meeeldivaid
(-.-) ajalugusid oli veel meeldivam mata. Muidugi oli meil seal
KT. Feilisin, seekord päris kindlasti. Loodan, et saan vähemalt 4ja :( tõesti ei oska arvata, mis õigesti ja mis valesti läks. Masendav.
Peale tunde läksime Keiduga poest läbi, ostsime pizzat ja komme ja suundusime tema juurde juba. Tunnen end seal juba suht koduselt :) Tegime pizzat siis uunis. Päris hea, et pakile oli kirjutatud 6-10 mintsa soojendada ja enne 6mintsa hakkas see haigelt sulama juba :D:D:D:D mingi kees paaegu :D nice. Suht nätske värk oli:D:D
Vaatasime siis jälle mingit filmi.
( 2 TUNDI!! :D) Peale seda tegelesime enda lemmikpoodide aadresside otsimistega ja suundusime linna. Otsisime Kristiinest ühte kohta ja jõudsime lõpuks hauakivide poeni. Parim :D
Siis suundusime uuesti trollile. Nii kiiresti, kui saime, sest megaaalibe oli :D Koguaeg libisesime ja meil on juba kombeks saanud ületada ülekäike punase tulega. Ma ütlen, et me saame veel kunagi trahvi selleest:D sest me teeme seda
KOGUAEG :D
Igastahes me siis sõitsime trolliga ja siis tulime maha siis sõitsime trammiga ja siis otsustasime maha minna, aga ei läinud sõitsime veel ühe peatuse ja tahtsime maha minna, aga läksime hoopis järgmises peatuses. Käisime poes, läksime trammile, sõitsime ühe peatuse tagasi, käisime kahes poes, läksime trammile, käisime poes, läksime bussile ja suundusime hessi. Täiesti lõpppp kui tühjad meie kõhud olid. See polnud normaalne :S nagu issand, see oli kohutav:D:D:D:D
Otsime siis endale eined ja sõime need vist 2minutiga ära. Okei, nali, sest seda suurt burksi pole võimalik nii kiiresti süüa, kui sa just ei taha, et näeksid näost välja nagu oleksid näomaski teinud biojäätmetest. Lõpuks, kui olime lõpetanud, pidime me lihtsalt lõhkeme. Kõht oli niiiiiiiiiiiiii täis, et ma ei jaksanud ennast üldse liigutada. Parim :D
Suudnusime trollikasse, kus nägime Marit ja sain temaga õikale sõita :)
See oli siis lühikokkuvõte mu tegemistest. Okei, tegemisi oli, aga see oli väikene ülevaade, sest ma ei viitsi enda hallollust rohkem ärritada :D
Bitch kirjutab Draamat ja Diipi
Nii, seda peatükki on raske alustada, sest niipalju on mida tahaks kirjutada, aga samas ma ei taha seda kõike nii avalikult teha ja sealjuures ma ei oskagi. See nädal hmm. algas valusalt ja neljapäevani oligi kõik nii pingeline ja vastik ja raske. Jaa.. eks igaüks saab ise aru, kellest ma räägin või õigemini, kellest ma kirjutan. Võin öelda, et kogu jutt pole ainult ühest inimesest ning see teebki mu elu vahel niiiiiiii kokkuvarisemise äärele, et ma tõesti tunnen, et kõik on ümbertringi nii raske ja kurnav, et ma lasua ei soovi kooli minna ja hommikul voodist tõusta, et peaksin jälle piinlema, millal ma pääsen enda parimasse kohta maailmas. Ma ei tunne
MITTE KUSKIL ennast paremini, kui enda toas. See on parim tunne, kui ma saan siin olla reede õhtul, nautida muusikat ja lihtsalt mõelda, et ma võingi homme mitte voodist tõusta.
Igastahes, ma ei tea, seda siin on raske kirjutada, kui oled unine ja kui hetkeliselt on kõik korras. Võisiiis näiliselt, sest ma olen enam kui kindel, et iga pisiasigi sinujuures võib vahel mind nii närvi ajada, et ma ei suuda lihtsalt mõista, miks ma endale nii teen? Oijah.. sa suudad olla alati mu jaoks parim, kui mul sind vaja läheb ja vahel suudad.. nojah, vahel sind lihtsalt pole ja need vabandused on jah, sellised, mis , ma ei oskagi öelda, nad ei aja närvi, vaid teevad lihtsalt nukraks. Ma tahaks, et kõik oleks endine. Sa oled üksik, ei ole meiega, kuigi ma seda väga tahaksin, sest ainult nii saaksid ennast ehk parandada ja mõista, kui väga me kõik sind armastame. Kõik hoolivad sinust ja lihtsalt sa ise vahepeal suudad ära rikkuda selle, mis sul on. Okei, raske on tõesti enda iseloomu muuta, aga ma olen seda mingil perioodil suutnud ning siiski, kui ma tuletan meelde enda
'uue elu algust' on mu päev parem ning kõigil teistel on ka meeldiv olla minuga. Sa ei saa küll muuta seda, kes sa oled, aga sa saad muuta seda, kuidas sa kohtled enda sõpru. Vahel võib jääda tunne, et sa ei hooli kellestki, peale enda. Vabandused, mis mõne silmis polegi vabandused on hakanud muutuma sellisteks, millest lihtsalt on raske aru saada. Raske on mõelda, kas uskuda või mitte, aga siiski ma ju proovin ja tahan uskuda. Sisimas loodan, et sa ei muutu, sest sa meeldid mulle sellisena nagu oled, aga tegelikult ülekõige soovin, et muudaksid ennast. Ei , mitte tegelikult ennast, vaid enda mõttemaailma enda sõpradest ja endast. On teisi, kes sinuga arvestavad ja on ka neid, kes soovivad sind näha ning on ka neid, kes tõsiselt on valmis sind toetama ja aitama ning usu või mitte on inimesi, kellele sa meeldid ja kindlasti pole selliseid, kes vihkaks sind!!! Unistused..
Ja siis on veel neid mu elus, kes suudavad mind päevast päeva üllatada. Ta võib olla esimesel pilgul küll tavaline, okei, esimesel pilgul sa ei pane teda tähelegi ja sel hetkel, kui sa temaga suhtlema hakkad võib kõrvalt vaatajale tunduda, et sa oled arust ära. Järgmisel hetkel tunned, et ta on üks ja ainus. Ta on lihtsalt perfektne. Ta suudab sõnadega luua maailma ja lihtsalt rääkida ja panna sind naerma igal momendil. Ja kolmandal hetkel tema perfketsus kandub edasi ja ta on
KÕIGI jaoks ideaalne. Ta suudab enda suuga võluda kõiki. Ka neid , kes esialgu mind segaseks pidasid. Nendest pealtvaatajatest saavad härra imelise uued parimad mänguasjad, kelle mõttemaailma tungida. See ajab lihtsalt marru. Pead mind alguseks imelikuks ja siis järgmisel hetkel oled Ta küljeall. Ja... teiste sõpradega suhtlema hakata ja siis nad enda poolele võita on ka ju tore tegevus. Ja kõige sellejuures pöörata mulle selg? Okei, me pole ju kunagi nii hästi läbi saanud, et ma saaksin öelda, et te hülgasite minu, aga ma pole ju blondiin, et ma ei saaks aru, et te ei sallli mind! Pole raske saad aru vihjetest, mis on niiivõrd selged, et isegi vist pime arvaks, et miski korrast ära. Aga ärge arvakegi, et ma sellepärast nüüd öösel patja nutaksin. Oei, ma saan enda eluga vägahästi isegi hakkama ja seda enam, et me pole kunagi üksteisele arvatavasti meeldinud. Igapäevaga see võõrdumine vist kestab ning härra imeline on ainukene friik, kes sellest kõigest kasu saab. Ta saab kasu vist kõigest, sest ükskkõik kui masenduses minu tuju poleks või ükskkõik kelle ta sõbra, on ta alati rõõmus ning topib enda rõvedaid rõõmusmaile igalepoole, niiet lausa okse tekib kurku. Ta ei oska enda rõõmu õigel ajal õiges kohas väljendada... ning nii saab härra imelisest vastik väikene ärakasutaja.
Ja siis on mu elus veel teisigi, kelle peale ma lausa tahaks vahel karjuda. Okei, tegelt neid pole palju, vaid üksikud, aga see on nüüd küll ülim saladus, mida ma vist kellegagi ei jagaks. Vahel ma mõtlen, et miks inimesed ei võiks enda elu elada? Ise midagi väljamõelda ja mitte kopeerida teisi??? See ajab ikka vahel vägavägaväga raevu. Ma kasutan seda, ma mõtlen sellele ja siis ma lähen sinna, mis ei kuulu minu autoriõiguste alla ja ma näen seal täpselt sama. Miks noh? Sa pole ju nii loll, et ise midagi geniaalset välja mõelda..ma pole kade, ei mitte seda, aga lihtsalt, vahel tahan eriline olla. Me kõik ju vajame seda tunnet mingiaeg, me tahame teistest eristuda, aga kui keegi tuleb samale ideele nagu sina, õigemini, ta varastab su idee, siis on raske eriliseks jääda. Ainulaadsus on see, mida ma hindan ning omad ideed-mida ma julmaldan.
Ok, tänaseks lõpetan:D üle raskuste kirjutasin selle lõpuks siiski ära:D hea tunne nüüd. Õnneks suutsin seda teha veits mitmekesisemalt, kui Marie :D:D:D Loodan, et suudan ennast parandanda ja kirjtuan nüüd veits tihedamini. Asi on vist kujunduses, see ei meeldi mulle ja ei kutsu ka kirjutama:D
PS: ma unistan enda ideaalist, ma vihastan asjade peale, ma teen teistele haiget ja kui see minuga juhtub on kõik kõige halvemad.
11:37 AM //
Out of the darkness and into the sun