Ei tea, mida elult tahta-ei oska elada
Lihtsalt parim, et ma pole viitsinud jälllllllllle midagi kirjutada:D Super ju :D
Ok, üritan nüüd midagi meelde tuletada, kuigi jaaa, ma ei mäleta raudselt midagi:(
Esmaspäeval (9.veeb) oli meil suuuuuuuuuuusapäev:D Saime Sofiga õikal kokku, et siis koos Trummi minna, kuigi meil polnud eriti aimugi, kuidas sinna minna:D õnneks tuli bussi veel palju meie inimesi, niiet tänu väiksele jälitamisel saime ikkagi kohale:D Bussis lahendasime salajast müsteeriumit, kuidas saab buss, millel me sõitsime, üldse niiiiiiii sõita. Kummaline:D
Jõudsime siis kohale ja kõigil oli hulllllllllll masendus:D:D:D:D:D:D:D: omg, mul oli nagu suuupperrrrrr tuju :D Parim lihtsalt:D Ok, mitte et ma hull parastav oleks ja nii, sest tegelt ma oleks ise ka megalt suusatada tahtnud:(( Kuna oli megaaaaaaaalibe, siis suusatamisest oli asi kaugel :D Sofi ja Allaniga ergutasime startijaid, et nad ikka hea hoo sisse saaksid:D:D:D:D Oeh, kõik olid meganunnud ikkagi :)
Nii.. teisipäev:D Hmm. hea küsimus, et mis selllega? Kool oli hmm, masendav nagu alati eks:D Sofit polnud koolis ja Mariet ka :( Niiet, siis ma olen tavaliselt suht louner. Ok, mul on armastav Brita ja armastavad Keidu ja Liisu. Jha, ilma nendeta oleks ma 1000000001 % louner :/
Peale keemiat tulime Keiduga mõttele minukale tulla. Käisime maximast läbi, ostsime pelmeene ja tulime siia:D Sõiiiiiiiiiiime, paljupalju, vaatasime telekat ja olime arvutis:D
Mineeeeeeeee pekki :D:D:D:D vaatasime suusapäeva pilte ühe inimese kasutajast:D See pole normaalne, kui naljakad need pildid olid :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D: Lihtsalt, me HAIGELT NAERSIME:D:D:D:D:D:D:D:D:DD: hahahahaa... Merten suusatas LIIBUKATES:D nagu jah, ta ise on peenem, kui mu ranne -.- parim :D
Kui olime veits aega minukal olnud pidime linnapoole tagasi liikuma. Olime juba koridoris ja mu üks naaber oli ka seal, kedagi ära saatmas ja siis ütles, sellele kutile, et ta meid ära viiks linna::D:D:D:D megalampi :D Ja see kutt viiski :) ülinunnnnnnnnnnu ja kutt ise oli ka suht kena ;)
Igastahes kella kuueks läksin enda esimesse füsoteraapiasse (omg, see sõna kõlab umbes sellisena, nagu mul oleks hulllllll puue ja ma peaks mingit haiget erivajaduslikku treeningut saama jne). Tegelt oli tore:) Mu treener on noor naine, hästi mõistev ja niiiiiiiii :) Loodan, et sellest kõigest on abi, mis seal teen, sest tõesti, alles hiljuti ei saanud ma 2 ööd normaalselt magada, sest mu fcking selg otsustab keset ööd valutama hakata!!!!!!!!! -.-
Niii.. kolmapäev. Selline tunne, nagu see oleks olnud 235 päeva tagasi, kuigi see oli alles EILE -.- mul ikka haige kanamälu :N
Kooli läksime alles kolmandaks. (l) LUV IT :D (orlyy) Esimene tund oli ajalugu. Jei, luvluv :D omg, megahaige, et ma IGA TUND saan märkuseid. Täitsalõpp, teised lobisevad megalt ja ma ütlen ÜHE SÕNA ja saan märkuse -.- niiiiiiiiiiiiii ebaaus :D
järgmised kolm tundi olid filmindused. Käisime ennem poes ja siis saime nautida mingit jah.. MEGA LAMBIST FILMI EVAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA :S:S:S:S:S lihtsalt, ma ei mäleta isegi mis selle filmi nimi ja millest see rääksi :N (okok, ''blowup'' oli nimi, aga see millest see rääkis, sellest polnud võimalik aru saaaaaada) Suht loogilised kohad olid seal tõesti. Mingid plikad läksid fotograafi juurde ja see mees hakkas nagu neid tüdrukuid vägistama, aga lõpuks nad hullasid paberi sees kõik (tüdrukud alasti ja üritasid meest riidest lahti võtta) ja naersid. Nagu MIDAAAAAAAAAA? :D
Peale mittemeeldivadi filmindusi nillisime Keiduga veits koolis. Ta ootas, kuni saaks keemia järeltöösse minna ja ma lõin nsm aega surnuks. Peale poolt tundi hakkasin siis enda sihtpunkti liikuma. Väljas oli niiiiiiiiiiiiiii mõnus. Ma seisin bussikas ja päike paistis megaaaa soojalt peale ja mul oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea olla :(
Jõudsin siis õnneks õigeks ajaks enda füsosse. Kõik läks hästi :) ok, midagi valesti ei saakski minna, see seal suht jah, pingutustevaba:D:D ( siiiiski, kõik, kes seda praegu loevad, teate te, et kuulute nende hulka, keda ma väga usaldan ning ma loodan, et see, et ma seal jah füsoteraapias käin ei levi teie kaudu edasi. Tõesti, see pole asi, millega uhkustada ja mida kõigiiiiiiiile rääkida :) )
OMGOMG, ma vaatasin just aknast välja ja maja ees parklas on Haljasoru sarnane meeeeeeeeeeeeeees :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:d megaaanaljakas:D:D:DD: agahm. ei olegi vist tema :( ok, päriskindlasti :D
Igastahes tänane. Oeh. Fun :D Läksin siis esimesse tundi, matasse, ja kohe klassi astudes vaatas
mulle vastu Pensa eriti salakaval naeratus. Selleine hulllllllllllll muie. Mareli siis teatas, et TÖÖ TULEB -.- nagu tõesti, parim viis päeva alustada:D + Sofi ei suvatsenud JÄLLE tundi tulla + mu kalkolaator oli koju jäänud. Parim parim parim. Õnneks sain töö tehtud, spikerdada ei saanud, kuna õpsil oli hull kullipilk kõigel. Peale neljandat tundi läksime Keiduga puhvi. Tahtsime midagi osta, sest meid ootas ees vabatund, kuid siis meid kiirustati takka, kuna müüa tahtis lõunale minna ja me suutnud otsustada, seega me ei osnud midagi. Liikusime siis kuskile koridoride poole ja nägime Britat, kes ütles, et vene keel jääb ära ja me võime nüüd ja kohe koju minna!!!!!!!!!! Parim (L) Läksime siis alla, gartsi juurde, ja me olime juba ukse ees, kui Anton meile vastu tuli ja teatas, et tal on LÕUNA!!!!!!! ja me ei saa enda asju kätte. Parim parim parim. Kell oli siis kuskil hmm 12.10? ja lõuna lõppes tal 12. 40!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! saaate aru! haigelt lasi meid üle. Läksime Keiduga siis kappide juurde istuma. Saatsime Mertenile küll sõnumi, et ta klassist välja tuleks, sest me arvasime, et tal seal samal korrusel töpa, aga me saime alles hiljem teada, et me feilisime ja tal oli teisel tund :( Loodan, et ta ei läinud klassist välja selle sõnumi peale:d:D:D:D pidi pettuma siis:D
Kuna meil polnud midagi teha Keiduga siis mõtlesime veits nalja teha:D:D:D:D:D:D:d hahahahahha mean girls. Me toppisime Olari kappi igast kirjakesi :D:D:D:D:DD (ok, ma megalt loodan, et see oli õige kapp, mille ukse praost me neid paberlipikuid sisse toppisime, sest muidu oleks see MU ELU SUURIM FEIL .:D:D:D:D:D) Me alguses tegime mingi mõned lipikud vist. Kirjutasime peale ka, et '' ma jälgin sind'' , '' helista mulle.. balblalbalba'' jne :D:D:D Toppisime need sealt uksepraost sisse ja mõtlesime, et ei, teeme veeeeeel!!:D kuna me midagi kirjutada enam ei viitsinud siis me lihtsalt voltisime paberid kokku ja toppisime need talle kappi :D:D:D:D::D:D:DD:D: terve kapiääär oli mingied lipikuid ja asju täis:D:D:D:D:D oeh, see oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii naljakas:D:D:D:D:d:D:D:D:D:D:D:D:D Siis tegime ühe suuuure lipiku (üks vihikuleht) ja kirjutasime peale ''LOE MEID'' ja panime selle kuidagimoodi sinna ukse peale. Suht suuurelt:D
Vahepeal tuli Anton söömas ja me saime enda riided lõpuks kätte:D Läksime siis uuesti korraks sinna kapi juurde tagasi ja siis meil tekkis mõte, et igaksjuhus peaks selle suure kirjakese kuidagi kinnitama, et see ära ei kaoks:D Kuna meil teipi või liimi polnud tegime seda nätsuga :D:D:D:D:D:D:D:D: Kiiresti nätsutasime ühe nätsu ära ja panime kapi peale ja vajutasime enda väikese teate sellega kapi külge :D:D:D:D:D:D:D:D:D:DD::D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:d:d:D:D:D:d Lihtsalt haigemalt krampides ei anna olla:d:D:D:D:D:D:D:DD: Omg, ma ülekõige oleks tahtnud Olari nägu näha, kui ta enda kappi nägi :D Tegelt oli hiljem veits kahju tast :(
Edasi liikusime Keiduga mäki poole. Vahepeal oli väike ss. ja siis mäkkkkkkkkkkkkkkkkkki :) Meganjämmmmmmmmmmmiii:D armastan juustuburxi :D Suht äge, seal olid lauad reserveeritud!!!!!! Ok, saan aru, et mingi laste sünnipäev tuleb sisse, aga laudadel oli MINERAALVESI -.- Ok, tervislikud lapsed, aga siis hakkas kohale tulema pintsakutes mehi, kes olid välismaalased (üks oli raudselt gei ja mitte inglane, aga rääkis inglise keeles. Pigem mingi türklane:D ) Jusiis oli mingi koosolek neil seal :D:D:D:D
Peale mäkiskäiku liikusin koju. Oeh, superpäev ma ütleks :D:D:D:D:D Naljanabani!!!!!
BITCH KIRJUTAB DRAAMAT JA DIIPI
Mida rohkem päevi möödub kuupäevast 01.12.08, seda rohkem ma tunnen, kuidas mul on soov, et ma võiksin sind mitte tunda. Kui ma ei tunneks sind ja su imelist maailma, mis on imeline ainult sinujaoks, sest kõigile teistele põhjustab see ainult valu ja kannatust ja kaotust. Ma ei taha, et sa oleksid mu jaoks maailm, ei, sa ei olegi, aga kunagi võibolla ma tundsin nii tõesti. Aga mis sellest on nüüd saanud? Igapäevaga rohkem viha ja kättemaksu. Igapäevaga mul on rohkem tunne, et ma tahan, et sa elaks läbi sama, mis ma. Kui ma näen sind Nendega (mul on veel niipalju austust järelejäänud, ülejäänu kadumisel oled süüdi muideks, sina, , et ma kirjutan Nemad suuretähega) siis minus põleb lausa kadedus. Ma tean, et see pole õige. Sul on õigus sõpradele ja kõigele siin elus, mida sa tahad. Ma pole mingi ütleja su elus, aga miks peaksid olema sina ütleja minu elus? Kui ma kasvõi kirjutan 4tähte kellelegi teise pildi alla tekib sellest selline ülestõus, millesarnast pole enne nähtud. Ma soovin vaid, et sa suudaks elu näha mõnikord läbi teiste silmade, aga see on sinujaoks mõeldamatu, kui mitte öelda võimatu? Sa näed ainult ennast, ennast ja ennast. Sa näed, kuidas ainult sina oled ja kuidas sulle tekib ainult sõpru ja sõpru, kuid sa ei näe, kes need sõbrad on, sa ei näe, mida nad teevad, sa ei näe, kuidas nad tunnevad, sa ei näe mida nad tahavad ja sa ei näe, kui neid enam pole. Sa oled pime, eneseleteadmata.
Ma usun varsti, et see kõik, mis ma olen tundnud on olnud kõik tühjusetu. Ma olen kulutanud enda aega ja närve ainult selleks, et ... ühesõnaga mittemilleski.
Nüüdsest aitab. Ma ei viitsi olla enam väikene vastik bitch, aga seda ainult sellepärast, et ma teen haiget niimoodi ehk ühele teisele, mitte sulle, sest sina seda ju ei näe. Nüüdsest olen ma igateine koolipeal, kes sinust möödub. Ma möödun, liigun edasi ja kaon vaateväljast ja nii päevast päeva. Lihtsalt möödun, sest pole põhjust peatuda. Milleks? Kellel seda vaja? Kui ma peatun, ei suudaks ma ennast enam tagasi hoida. Ma ei suuda peatada enda irooniat ning oma külmust, mis tekib ainult siis, kui sina läheduses. Sa oled lihtsalt pime.
Miks sa ütled mulle, et ei taha minust ilma jääda? Miks sa ütled, et ma olen vägaväga hea sõber sulle, lausa kirjeldamatult hea, kui sa ei pane mind isegi tähele? Kui sa ei ütle mulle vahel sõnagi? Kui sa käitud nii nagu sa käitud. Ma ei taha panna sind valima. Ei, ma ei tee seda. Valikut polegi, on ainult Nemad. Lihtsalt ma tahan, et sa nüüdsest unustaksid mu. Lihtsalt jäta see asi kõik sinna, kuhu see jäi ja parema meelega ma jään meenutama häid aegu.
Ma olen muutunud, ma tean. Ma pole sama inimene, kes olin ma kooliaasta alguses. Ma olen eneseleteadmata muutunud kurjaks ja kättemaksuhimuliseks. Ma vihkan seda. Ma vihkan ennast. Ma ei suuda enda toaski varsti välja astuda nii, et ma ei teeks kellelegi haiget. Mul hakkab endast juba hale. Kuid ma pole ainukene, kes muutub. Ka sina, sina ja sina muutud ning ka Sina, kes seda praegu loed! Me kõik muutume, kes paremaks, kes halvemaks. Kuid sina, sina, kes sa oled praegu mu mõttetes, kelle nime ma ei taha väljakirjutada, sest ma kardan haiget teha, ma tean, et ka sina oled muutunud. Kõik teavad seda. Ma vahel tunnen head meelt kui miski pole nii nagu sina soovid. See pole hea, ma tean...
Ma ei kirjuta edasi, sest see kõik ajab vihale, ei tegelt mitte vihale, vaid teeb nukraks. Mulle on raske tunnistada, milliseks ma olen muutunud. Ma ei taha enam selline olla. Nüüdsest parem, lahkem ja toredam. Eks!
And I hate how much I love you boy
I can't stand how much I need you
And I hate how much I love you boy
But I just can't let you go
And I hate that I love you so
PS: nice to meet you :)
Ok, üritan nüüd midagi meelde tuletada, kuigi jaaa, ma ei mäleta raudselt midagi:(
Esmaspäeval (9.veeb) oli meil suuuuuuuuuuusapäev:D Saime Sofiga õikal kokku, et siis koos Trummi minna, kuigi meil polnud eriti aimugi, kuidas sinna minna:D õnneks tuli bussi veel palju meie inimesi, niiet tänu väiksele jälitamisel saime ikkagi kohale:D Bussis lahendasime salajast müsteeriumit, kuidas saab buss, millel me sõitsime, üldse niiiiiiii sõita. Kummaline:D
Jõudsime siis kohale ja kõigil oli hulllllllllll masendus:D:D:D:D:D:D:D: omg, mul oli nagu suuupperrrrrr tuju :D Parim lihtsalt:D Ok, mitte et ma hull parastav oleks ja nii, sest tegelt ma oleks ise ka megalt suusatada tahtnud:(( Kuna oli megaaaaaaaalibe, siis suusatamisest oli asi kaugel :D Sofi ja Allaniga ergutasime startijaid, et nad ikka hea hoo sisse saaksid:D:D:D:D Oeh, kõik olid meganunnud ikkagi :)
Nii.. teisipäev:D Hmm. hea küsimus, et mis selllega? Kool oli hmm, masendav nagu alati eks:D Sofit polnud koolis ja Mariet ka :( Niiet, siis ma olen tavaliselt suht louner. Ok, mul on armastav Brita ja armastavad Keidu ja Liisu. Jha, ilma nendeta oleks ma 1000000001 % louner :/
Peale keemiat tulime Keiduga mõttele minukale tulla. Käisime maximast läbi, ostsime pelmeene ja tulime siia:D Sõiiiiiiiiiiime, paljupalju, vaatasime telekat ja olime arvutis:D
Mineeeeeeeee pekki :D:D:D:D vaatasime suusapäeva pilte ühe inimese kasutajast:D See pole normaalne, kui naljakad need pildid olid :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D: Lihtsalt, me HAIGELT NAERSIME:D:D:D:D:D:D:D:D:DD: hahahahaa... Merten suusatas LIIBUKATES:D nagu jah, ta ise on peenem, kui mu ranne -.- parim :D
Kui olime veits aega minukal olnud pidime linnapoole tagasi liikuma. Olime juba koridoris ja mu üks naaber oli ka seal, kedagi ära saatmas ja siis ütles, sellele kutile, et ta meid ära viiks linna::D:D:D:D megalampi :D Ja see kutt viiski :) ülinunnnnnnnnnnu ja kutt ise oli ka suht kena ;)
Igastahes kella kuueks läksin enda esimesse füsoteraapiasse (omg, see sõna kõlab umbes sellisena, nagu mul oleks hulllllll puue ja ma peaks mingit haiget erivajaduslikku treeningut saama jne). Tegelt oli tore:) Mu treener on noor naine, hästi mõistev ja niiiiiiiii :) Loodan, et sellest kõigest on abi, mis seal teen, sest tõesti, alles hiljuti ei saanud ma 2 ööd normaalselt magada, sest mu fcking selg otsustab keset ööd valutama hakata!!!!!!!!! -.-
Niii.. kolmapäev. Selline tunne, nagu see oleks olnud 235 päeva tagasi, kuigi see oli alles EILE -.- mul ikka haige kanamälu :N
Kooli läksime alles kolmandaks. (l) LUV IT :D (orlyy) Esimene tund oli ajalugu. Jei, luvluv :D omg, megahaige, et ma IGA TUND saan märkuseid. Täitsalõpp, teised lobisevad megalt ja ma ütlen ÜHE SÕNA ja saan märkuse -.- niiiiiiiiiiiiii ebaaus :D
järgmised kolm tundi olid filmindused. Käisime ennem poes ja siis saime nautida mingit jah.. MEGA LAMBIST FILMI EVAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA :S:S:S:S:S lihtsalt, ma ei mäleta isegi mis selle filmi nimi ja millest see rääksi :N (okok, ''blowup'' oli nimi, aga see millest see rääkis, sellest polnud võimalik aru saaaaaada) Suht loogilised kohad olid seal tõesti. Mingid plikad läksid fotograafi juurde ja see mees hakkas nagu neid tüdrukuid vägistama, aga lõpuks nad hullasid paberi sees kõik (tüdrukud alasti ja üritasid meest riidest lahti võtta) ja naersid. Nagu MIDAAAAAAAAAA? :D
Peale mittemeeldivadi filmindusi nillisime Keiduga veits koolis. Ta ootas, kuni saaks keemia järeltöösse minna ja ma lõin nsm aega surnuks. Peale poolt tundi hakkasin siis enda sihtpunkti liikuma. Väljas oli niiiiiiiiiiiiiii mõnus. Ma seisin bussikas ja päike paistis megaaaa soojalt peale ja mul oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea olla :(
Jõudsin siis õnneks õigeks ajaks enda füsosse. Kõik läks hästi :) ok, midagi valesti ei saakski minna, see seal suht jah, pingutustevaba:D:D ( siiiiski, kõik, kes seda praegu loevad, teate te, et kuulute nende hulka, keda ma väga usaldan ning ma loodan, et see, et ma seal jah füsoteraapias käin ei levi teie kaudu edasi. Tõesti, see pole asi, millega uhkustada ja mida kõigiiiiiiiile rääkida :) )
OMGOMG, ma vaatasin just aknast välja ja maja ees parklas on Haljasoru sarnane meeeeeeeeeeeeeees :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:d megaaanaljakas:D:D:DD: agahm. ei olegi vist tema :( ok, päriskindlasti :D
Igastahes tänane. Oeh. Fun :D Läksin siis esimesse tundi, matasse, ja kohe klassi astudes vaatas
mulle vastu Pensa eriti salakaval naeratus. Selleine hulllllllllllll muie. Mareli siis teatas, et TÖÖ TULEB -.- nagu tõesti, parim viis päeva alustada:D + Sofi ei suvatsenud JÄLLE tundi tulla + mu kalkolaator oli koju jäänud. Parim parim parim. Õnneks sain töö tehtud, spikerdada ei saanud, kuna õpsil oli hull kullipilk kõigel. Peale neljandat tundi läksime Keiduga puhvi. Tahtsime midagi osta, sest meid ootas ees vabatund, kuid siis meid kiirustati takka, kuna müüa tahtis lõunale minna ja me suutnud otsustada, seega me ei osnud midagi. Liikusime siis kuskile koridoride poole ja nägime Britat, kes ütles, et vene keel jääb ära ja me võime nüüd ja kohe koju minna!!!!!!!!!! Parim (L) Läksime siis alla, gartsi juurde, ja me olime juba ukse ees, kui Anton meile vastu tuli ja teatas, et tal on LÕUNA!!!!!!! ja me ei saa enda asju kätte. Parim parim parim. Kell oli siis kuskil hmm 12.10? ja lõuna lõppes tal 12. 40!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! saaate aru! haigelt lasi meid üle. Läksime Keiduga siis kappide juurde istuma. Saatsime Mertenile küll sõnumi, et ta klassist välja tuleks, sest me arvasime, et tal seal samal korrusel töpa, aga me saime alles hiljem teada, et me feilisime ja tal oli teisel tund :( Loodan, et ta ei läinud klassist välja selle sõnumi peale:d:D:D:D pidi pettuma siis:DKuna meil polnud midagi teha Keiduga siis mõtlesime veits nalja teha:D:D:D:D:D:D:d hahahahahha mean girls. Me toppisime Olari kappi igast kirjakesi :D:D:D:D:DD (ok, ma megalt loodan, et see oli õige kapp, mille ukse praost me neid paberlipikuid sisse toppisime, sest muidu oleks see MU ELU SUURIM FEIL .:D:D:D:D:D) Me alguses tegime mingi mõned lipikud vist. Kirjutasime peale ka, et '' ma jälgin sind'' , '' helista mulle.. balblalbalba'' jne :D:D:D Toppisime need sealt uksepraost sisse ja mõtlesime, et ei, teeme veeeeeel!!:D kuna me midagi kirjutada enam ei viitsinud siis me lihtsalt voltisime paberid kokku ja toppisime need talle kappi :D:D:D:D::D:D:DD:D: terve kapiääär oli mingied lipikuid ja asju täis:D:D:D:D:D oeh, see oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii naljakas:D:D:D:D:d:D:D:D:D:D:D:D:D Siis tegime ühe suuuure lipiku (üks vihikuleht) ja kirjutasime peale ''LOE MEID'' ja panime selle kuidagimoodi sinna ukse peale. Suht suuurelt:D
Vahepeal tuli Anton söömas ja me saime enda riided lõpuks kätte:D Läksime siis uuesti korraks sinna kapi juurde tagasi ja siis meil tekkis mõte, et igaksjuhus peaks selle suure kirjakese kuidagi kinnitama, et see ära ei kaoks:D Kuna meil teipi või liimi polnud tegime seda nätsuga :D:D:D:D:D:D:D:D: Kiiresti nätsutasime ühe nätsu ära ja panime kapi peale ja vajutasime enda väikese teate sellega kapi külge :D:D:D:D:D:D:D:D:D:DD::D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:d:d:D:D:D:d Lihtsalt haigemalt krampides ei anna olla:d:D:D:D:D:D:D:DD: Omg, ma ülekõige oleks tahtnud Olari nägu näha, kui ta enda kappi nägi :D Tegelt oli hiljem veits kahju tast :(
Edasi liikusime Keiduga mäki poole. Vahepeal oli väike ss. ja siis mäkkkkkkkkkkkkkkkkkki :) Meganjämmmmmmmmmmmiii:D armastan juustuburxi :D Suht äge, seal olid lauad reserveeritud!!!!!! Ok, saan aru, et mingi laste sünnipäev tuleb sisse, aga laudadel oli MINERAALVESI -.- Ok, tervislikud lapsed, aga siis hakkas kohale tulema pintsakutes mehi, kes olid välismaalased (üks oli raudselt gei ja mitte inglane, aga rääkis inglise keeles. Pigem mingi türklane:D ) Jusiis oli mingi koosolek neil seal :D:D:D:D
Peale mäkiskäiku liikusin koju. Oeh, superpäev ma ütleks :D:D:D:D:D Naljanabani!!!!!
BITCH KIRJUTAB DRAAMAT JA DIIPI
Mida rohkem päevi möödub kuupäevast 01.12.08, seda rohkem ma tunnen, kuidas mul on soov, et ma võiksin sind mitte tunda. Kui ma ei tunneks sind ja su imelist maailma, mis on imeline ainult sinujaoks, sest kõigile teistele põhjustab see ainult valu ja kannatust ja kaotust. Ma ei taha, et sa oleksid mu jaoks maailm, ei, sa ei olegi, aga kunagi võibolla ma tundsin nii tõesti. Aga mis sellest on nüüd saanud? Igapäevaga rohkem viha ja kättemaksu. Igapäevaga mul on rohkem tunne, et ma tahan, et sa elaks läbi sama, mis ma. Kui ma näen sind Nendega (mul on veel niipalju austust järelejäänud, ülejäänu kadumisel oled süüdi muideks, sina, , et ma kirjutan Nemad suuretähega) siis minus põleb lausa kadedus. Ma tean, et see pole õige. Sul on õigus sõpradele ja kõigele siin elus, mida sa tahad. Ma pole mingi ütleja su elus, aga miks peaksid olema sina ütleja minu elus? Kui ma kasvõi kirjutan 4tähte kellelegi teise pildi alla tekib sellest selline ülestõus, millesarnast pole enne nähtud. Ma soovin vaid, et sa suudaks elu näha mõnikord läbi teiste silmade, aga see on sinujaoks mõeldamatu, kui mitte öelda võimatu? Sa näed ainult ennast, ennast ja ennast. Sa näed, kuidas ainult sina oled ja kuidas sulle tekib ainult sõpru ja sõpru, kuid sa ei näe, kes need sõbrad on, sa ei näe, mida nad teevad, sa ei näe, kuidas nad tunnevad, sa ei näe mida nad tahavad ja sa ei näe, kui neid enam pole. Sa oled pime, eneseleteadmata.
Ma usun varsti, et see kõik, mis ma olen tundnud on olnud kõik tühjusetu. Ma olen kulutanud enda aega ja närve ainult selleks, et ... ühesõnaga mittemilleski.
Nüüdsest aitab. Ma ei viitsi olla enam väikene vastik bitch, aga seda ainult sellepärast, et ma teen haiget niimoodi ehk ühele teisele, mitte sulle, sest sina seda ju ei näe. Nüüdsest olen ma igateine koolipeal, kes sinust möödub. Ma möödun, liigun edasi ja kaon vaateväljast ja nii päevast päeva. Lihtsalt möödun, sest pole põhjust peatuda. Milleks? Kellel seda vaja? Kui ma peatun, ei suudaks ma ennast enam tagasi hoida. Ma ei suuda peatada enda irooniat ning oma külmust, mis tekib ainult siis, kui sina läheduses. Sa oled lihtsalt pime.
Miks sa ütled mulle, et ei taha minust ilma jääda? Miks sa ütled, et ma olen vägaväga hea sõber sulle, lausa kirjeldamatult hea, kui sa ei pane mind isegi tähele? Kui sa ei ütle mulle vahel sõnagi? Kui sa käitud nii nagu sa käitud. Ma ei taha panna sind valima. Ei, ma ei tee seda. Valikut polegi, on ainult Nemad. Lihtsalt ma tahan, et sa nüüdsest unustaksid mu. Lihtsalt jäta see asi kõik sinna, kuhu see jäi ja parema meelega ma jään meenutama häid aegu.
Ma olen muutunud, ma tean. Ma pole sama inimene, kes olin ma kooliaasta alguses. Ma olen eneseleteadmata muutunud kurjaks ja kättemaksuhimuliseks. Ma vihkan seda. Ma vihkan ennast. Ma ei suuda enda toaski varsti välja astuda nii, et ma ei teeks kellelegi haiget. Mul hakkab endast juba hale. Kuid ma pole ainukene, kes muutub. Ka sina, sina ja sina muutud ning ka Sina, kes seda praegu loed! Me kõik muutume, kes paremaks, kes halvemaks. Kuid sina, sina, kes sa oled praegu mu mõttetes, kelle nime ma ei taha väljakirjutada, sest ma kardan haiget teha, ma tean, et ka sina oled muutunud. Kõik teavad seda. Ma vahel tunnen head meelt kui miski pole nii nagu sina soovid. See pole hea, ma tean...
Ma ei kirjuta edasi, sest see kõik ajab vihale, ei tegelt mitte vihale, vaid teeb nukraks. Mulle on raske tunnistada, milliseks ma olen muutunud. Ma ei taha enam selline olla. Nüüdsest parem, lahkem ja toredam. Eks!
And I hate how much I love you boy
I can't stand how much I need you
And I hate how much I love you boy
But I just can't let you go
And I hate that I love you so
PS: nice to meet you :)
6:48 AM // Out of the darkness and into the sun
Normal | bold | Italic | Underline | Link