Latvian Open
Pealkirja pühendan Mari-Liisile, sest alati kui ma tema blogisse juhtun sattuma (mida nüüdsest juhtub megaharva), leian ma eest ikka ja selle sama pealkirja ja teksti :D Ning tema, kes ise midagi ei kirjuta, hakkas vinguma, et ma varsti temasugune :D igastahes. jah :D tsau, Mari!:DTegelikult on Marie ka mulle juba megalt kaua pinda käinud, et ma midagi kirjutaksin, aga ma siiski loobun praeguseks üksikasjalikkusest, sest tõesti ma ei mäleta kõike asju :D
Et siis teen väikese loetelu, mis meelde tuleb ja mida ma ülekõige ARMASTAN!!!!
Ülekõige meeldib mulle minna kooli üheks tunniks ning peale seda Sofiga jalga lasta. Minna röntgenisse temaga ning otsida seda õiget kohta kuhu minema peab ja siis teada saada, et järgnev protseduur on 50 mintsa pikk ja et vahepeal tuleb mulle veeni mingied aineid süstida ning viimast asja teeb poolpime õde poolpimedas valguses. Kas pole mitte tore? Aga siiski see poolpime õde oli sedavõrd tore, et rääkis meile narkomaanidest ning HIV positiivsetest, kellega ta peab tegelema ning kes käivad sealt arvuteid varastamas.
Armastan Sofiga kauakaua mäkis istuda ning ära süüa järjest kaks juustuburgerit ja mõeldes, et teistel on sellel ajal tunnid. Kas pole mitte lõõgastav ja näljatunnet tekitav?
Teisipäeva lemmikuks kujunes muidugi, peale meie trippi Sofiga Järveotsa, minek Marie juurde, kus viienda korruse asemel sõitsime me liftiga 9dale ning kus ma välja tormasin ning ei saanud aru enam mitmendal korrusel olen. Paanika oli missgugune. Noja.. et sellest lõbust veel vähe oleks ,tulid hiljem Merten, Olari ja Pavel Marie juurde. Kerge vess, pannkoogid ahjus ning Paula vägistamine olid tavalised asjad nendejaoks.
Lihtsalt armastan ühte poissi niiiiiniiii väga,et ma ei kujutaks enda elu temata ettegi. Jaa, ta on Rasmus! Ei, ma ei armasta teda NII, vaid ma armastan teda kui venda. Kohutavalt kallis, ma tean teda kauem, kui ühtki teist inimest siit, kes seda loeb või kes mu sõber/sõbranna mulle on. Pole kedagi teist , kes lampi vastu ust käiks ning seejärel ta pluus rebeneks ning samalajal me mõlemad reaalselt krampides oleks.Kirjeldamatu. Meie krambihood jätkusid muidugi filminduseni, tänu millele õpetaja arvatavasti vihkab mind juba...
Kuna ma juba filminduseni jõudsin ei saa ma mainimata jätta, et tummfilmid pole just kõige lemmikumad eriti kui nende tekst on vene keeles ning õpetaja tõlgib seda ka valesti. Noja...
Muidugi mulle meeldis 10dike päev. Lihtsalt hurmav (tõesti ei tea mida see sõna tähendab, kui ma poleks ühes eesti keele tunnis teada saanud 'utoopilise' mõistet oleks ma seda kasutanud). Ülimalt armastan iksdee klassi etteasteid ning lihtsalt kõik KÕIK oli meeletult kena, et ma vahepeal isegi tungivalt hoidsin pisaraid tagasi. Tõesti ma ei soovinud, et Sofja mind imelikult vaataks. Noja peale etteasteid oli muidugi meeletu tati venitamine st. mängisime ringmänge, mis iseenesest olid ägedad, aga lihtsalt kõik soovisid enda kinki kätte saada ja koju ära minna. Kingituste jagamine oli ka selline liuh-liuh , ühesõnaga kiire värk.
oih.. armastan, et mul tuleb aevastamistuju just siis, kui mul kraadiklaas suus (see on hetkeline märkus)
Neljapäeva puhul ma armastan tulla kooli põhimõtteliselt üheks tunniks, kuna eesti keele ajal tegid abiturendid kirjandit, noo, mata oligi see ainuke tund, saksa keele õpetajast võib und näha ning kes siis kehalises käiks?? ning veelvähem, kes tahaks vene keelde minna, kui sellel ajal saab klassijuhataja juures piparkoogimaja süüa ning on ideaalne võimalus põgenemiseks. Lihtsalt parim !
Üldiselt vihkan ma hambaarste, aga enda ortodonti ma küll armastan. Mega nunnu, kuidas ta alati uurib mu kohta igast asju. Seekord tahtis teada, kas mulle maitsevad rohkem mandariinid või piparkoogid ja siis see õde seal lisas, et talle ka eriti piparkoogid ei maitse, aga kui neil on suuuuuuuuuurr glasuuri kiht, siis on need lihtsalt parimad. Noja. ise ta on veits selline töntsakam. Üliäge lihtsalt.
Meeldib ka see, et sel ajal kui ma hambaarsti juures olin, pidi Maire ka sinna jõudma, aga ta muidugi suutis ennast ära kotada ning veetis aega mingises mööblipoes.
Oeh, ma vist ei pea mainima, kui sügavale südamesse Marie mulle pugenud on!!! Pole midagi paremat , kui marssida temaga koos kompressorisse ning sees ollas märgata, et terve koht on inimtühi ja kurjad baaridaamid vaatavad meid põletava pilguga ja siis mainivad nii muuseas, et nad on reserveeritud! No kahju muidugi meile, et me trellide tagant ,ukse pealt ei näinud seda silti lugeda. Noo kuna kompressor oli reserveeritud läksime me muidugi mäkki. ORLY eks. Oeh. mõnus on seal istuda poolteist tundi umbes, ümberringi inimesed koguaeg vahetuvad ning pooltundi vaielda selleüle, kes läheb jäätist ostma ning lõpuks lahkuda sealt ilma, et me jäätist oleks söönudki. Noja.. big (mac) love (L)
Viimast koolipäeva armastan ma muidugi ülekõige maailmas. No kas tõesti eks? Tulla kooli jällegi kolmandaks, kuulata matas õpetaja südantlõhestavat tunnilõpetus kõnet, vaadata kaks tundi ajaloos filmi, niiet pisarad jällegi voolavad (esimeses pingis jätkuvalt) ning minna siis koju. Ei tegelt, minna siis koos Mariega Kristiinesse Olari ja Merteniga kokku saama. Noja. see oli selline tore jalutuskäik kaubamajas ning lihtsalt passimine. Nill-grill ühesõnaga.
Mulle meeldib sõita 42 krooniga Tiskrest Laulasmaale ning mõelda, et bussi juhib jõuluvana, kes sõidab sellist teed kaudu, millest mul õrna aimugi pole. Mulle pole kunagi slide fifty meeldinud ja peale reedet vist ei hakkaki meeldima. Polnud palju puudu, et mu trummikiled oleksid lõhkenud. Noja.. disko jäi ka magedaks, vähemalt nägin enda tupsud ära ning sain Mari ja Mariega recsetis õhtustada.
Laupäeval sõitsin vastutahtmist vanaisa juurde. Mitte et mulle vanaisa ei meeldiks, vaid lihtsalt see sõit sinna on meeletult tüütu ja mul pole seal mittttttte midagi teha. Pärnus käisime mingises megaaaaaaaaa suures maximas. Tegelt ka see oli hiiglaslik, umbes nagu rimi või prisma. Kui mitte suurem. Igastahes ma suutsin vanemad maximas ära kaotada. Loogiline kas pole? kes kaotkas vanemad MAXIMAS ära? :O no muidugi MINA.
Pühapäevani lebotasin siis vanaisa juures, vähemalt oli mõnna tagasisõites autos magada. oioioioiiiiii kui mõnus oli.
Esimesel vaheaja päeval sain Kaia-Liisaga kokku ja me edendasime enda traditsiooni. Kõigepealt käisime mäkis söömas ja siis suundusime Kaubamaja toiduosakonda, kus mu tups(ei mitte vessu tups, vaid siiski Kaia-Liisa) soetas endale kaks purki kala. Noja... te lugesite õigest. Ja need kalad ei näinud üldsegi mitte kenad välja. Ok, need olid tegelikult ta vanaisale... Peale seda suundusime kinno. Saal9 ,rida 8, koht 13 (OMG, ma istusin kohal 13, okouuuu) ja muidgi ' VIDEVIK' palunnn, ma tahan seda veel veel veel ! Parim lihtsalt :(
Muidgi mulle meeldib Moonikaga (ok, ta on tegelt Helen) statolis käia, kui ta ostab endale burxi, mis pakitakse kaasa ning kui ta ostab hot-dogi ja lihtsalt pistab selle kottti. Ok, miks mitte.
Armastan veel teisipäeva, mil käisime Mariega raamatut otsimas ning hiljem Olari ja Merteniga Kopressoris. Mitte et me viimasesse kohta hullu ringiga ei läinud, aga see on suva ju.. Komressoris istusime umbes 2 tundi ja terve aja me ootasime Mariega enda olematuid pannkooke. Kakao ja juustupallid on siiski head. (teemaüleminek missugune)
Trollile jalutades jäid need kaks jobu minust ja Mertenist muidugi tahapoole. Andestamatu ma ütleks. Merten üritas mulle jõulukinki üle anda, aga ma umbes 15 mintsa pressisin vastu, et ma ei saa seda talt vastu võtta, lõpuks tegime diili ja ma siiski olin sunnitud selle vastu võtma. Tegelt ma megalt armastan seda kinki. Roosa mõmmi (lisaks selle veel, et sellel mömmil Merteni lõhn küljes, aga muidugi mul on nina kinni ja ma ei tunne midagi va. vahepealsed ninatilkade lõhn, sest see lihtsalt tungib mu ninasõõrmetesse) ning lisaks veel megaaakenaaa südamega kaelakee. Noja, ma arvan, et te saate aru, miks ma ei saanud nii kallist kinki temalt lihtsalt niisama vastu võtta. Oeh...
Muidugi ma veel armastan seda kui Marie ähvardab endale kuuli pähe lasta. Mitte et ma tahaks, et ta seda teeks, aga põhjus, miks ta seda egema peaks on lihtsalt liiga head.
Liina: jood midagi?
Pavel: kokat
Liina:viinaga?
Pavel: :O:O:O oled proovinud?
noja.. blond mis blond, see on vaid üks väikene osa sellest, KUI blond ta tegelikult on. Noja.. juhtub tegelt:(
Armastan veel megalt Olarit. Ok, mitte SELLES mõttes, aga ta on lihtsalt liiiiiga heaks sõbraks saanud, ta ei solvu mu peale isegi siis, kui ma ta orkutis laamendan. Teen sinna endast kausta, skräpin mingi tüdrukuga või saadan skräppe olari orkutis olarile. Noja, paljud oleksid megalt solvunud raudselt, aga ta lihtsalt ei suuda. Nad on Sofiga imelikud (L)
Rohkemat mul vist praegu enam kirjutada pole.. Lisan siia pildi veel sellest kui ma Olari orkutisse endast pilte panin, veits kommentaare tuli...
Lisaksin veel seda, et
HÄID JÕULE!!!!
PS:palun üks majandustõus!
3:32 AM // Out of the darkness and into the sun
Normal | bold | Italic | Underline | Link